,,Veranese Parmigianino"( pika kaelaga madonna) Renessanss madalmaades. Erineb Itaalia renessanssist. Seinamaal tagasihoidlikul kohal. Tahvelmaali tehti palju Kirikute ja kodanike elumajade kaunistamiseks. Kasutati õlivärve. Ei taotletud niivõrd ilu kui , et tundeelu intensiivsemat väljendamist. Poliitiliselt olid Madalmaad veel tervik. Jon von Eyck Vennad Eyckid (1390-1441). kuulsaim töö Genti altar tellitud jõuka kodanluse Van Vydti poolt. Kinni- allpool alumises osas kujutatakse Van Vydti ja tema naist, ristija Johannes ja evangelist Johannes. Ülemisel pool- Maarja kuulutus. Lahti- alumine keskmine pilt elukaev ja kõrval prohvetid, apostlid. Üleval keskel Jumalaisa , neitsi maarja, musitseerivad inglid , aadam ja eva. Hea portretist- ,, Arnolfinide perekond", ,, mees turbaniga" Van der Weyden Brüsseli linnamaalija . Teda iseloomustab traagika- ,,kristuse ristilt võtmine" Van der Goes 1430-1482
õukonnas õuemaalijana. 1450. aastast kuni oma surmani oli ta Burgundia hertsogi Philippe Hea õuemaalija ja kammerhärra. Tema loomingut hinnati ka väljaspool Madalmaid. Eriti uudne oli tolle aja kohta see et Jan van Eyck sai kuulsaks juba oma eluajal. Kuulsaim töö on „Genti altar“ Belgias. „Genti altar“ Jan van olemasolu on kindel, kuulsaim töö on Genti altar, mis on üks renessanssi kunsti silmapaistvamaks teoseks. Kui tiivad kinni on, siis kujutatakse van Vydti, kes kirikut finantseeris, keskel olid evangelist Johannes ja ristija Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutust altari siseküljel oli keskne pilt talle kummardamise stseen, esiplaanil oli müstiline elukaev pühakud, prohvetid ja filosoofid, tiibadel vasakul pool ratsanikud, paremal pool apostillid ja kirikuisad, ülemise rea kõige äärmistel kohtadel on Aadama ja Eeva kujutised, musitseerivad inglid, keskel Jumal Isa, Maarja ja ristija Johannese vahel. „Mees turbaniga“
raskesti mõistetavat kunsti pole ühelgi teisel meistril. Altarilt võib leida näiteks Kristuse(tall), tema lunastava ohvri(missakarikas) ja ristiusu(puhta vee allikas) sümboleid. Üks sagedane detail tema maalidel ka Genti altaril on tekst, mis on loetav vaid ülevalt alla vaadates ning seega suunatud otse jumalale taevas. Altari ladinakeelne pealkiri ütleb, et seda alustas Hubert van Eyck(,,suurim kõigist") ja lõpetas tema vend Jan van Eyck(,,kunstides teine") Jodocus Vydti ülesandel ning et 6.mail 1432 pühitseti altar sisse. Kuigi ta ei tundnud perspektiivireegleid, jõudis ta intuitiivsel teel üsna lähedale sellele, mille saavutasid itaallased matemaatilisel teel. Ta nägi looduse harmoonias, kõiges elavas jumalikku alget, vaatles kõike analüüsides ning iga isik või ese tema pildil on kujutatud ülima hoolikuse ja täpsusega. Ometi ei mõju tema maalid detailimaalina, vaid ühtse tervikuna. Ka ei
1978. aasta seisuga asub see maal Berliinis Staatliche Museen'is. Maal on väga väikeste mõõtmetega:32x14 cm. Tema tähtsaimaks teoseks on peetud ''Genti Altarit'', mille ta tegi koos Hubert van Eyckiga. Üks sagedane detail maalil on tekst, mis on loetav vaid ülevalt alla vaadates ning seega suunatud otse jumalale taevas. Ladinakeelne pealkiri altaril teatab, et seda alustas Hubert van Eyck "suurim kõigist" ja lõpetas Jan van Eyck "kunstides teine" Jodocus Vydti ülesandel, ning et altar pühitseti sisse 1432. aastal 6.mail. Hubert oli Jani vend, kes elas arvatavasti 1366/70-1426 aastani. Tema olemasolus ei olda kindel, kuna andmed temast pärinevad hilisemast ajast ja peale 4 Genti Altari pole teada ühtegi tema poolt tehtud kunstiteost. Maal on arvatavasti valminud koostöös mõne skolastikuga, sest kuigi 15.sajandi kunstis oli levinud asjadele sümboolse
Madalmaad: erines väga It. kunstist; ei toetunud antiigile, kapitalistlike suhete arenemine, isel. suurem fragmaatilisus; 17.saj. kalvinistlikud ideed, kunst peamiselt linnakodanike teenistuses; kunst rohkem olmeline; religioossete piltide kõrval portreed ja olmelised stseenid, ka loodus; õlivärvid (värvide segamine); tähtis hingeelu; vennad van Eyckid(Jan ja Hubert) Jan: kuulsaim töö Genti altar(tiib altar, mille tellis kaupmees van Vydt) väliskülje alumises osas van Vydti ja ta naise kujutamine, nende vahel ristija ja evangelist Johannes; keskne stseen ,,Talle kummardamine", taga märtrid, ees müstilised sümbolid; paremal apostlid, vasakul Kristuse eestvõitlejad; üleval Jumal, Neitsi Maarja ja Ristija Johannese vahel; esimesed peenmaalijad; Madonna pildid: Kantsler Rolini Madonna; portreed: Perekond Annalfini; Mees punase turbaniga; Van den Weyden Brüsseli linnakunstnik, põhiteemaks Maarja elu ja Kristuse kannatused; anatoomiline kuj
annaabi.ee 
