20st kuni 100 ametialani. Nürnbergis tegutses 16. sajandi paiku isegi 141 käsitööharu. Üks tänav või linnaosa koondas enda alla ühe eriala meistreid. Hinnatimad ametimehed olid näiteks rätsepad, pagarid või maalrid. Käsitööliste kutseühingud Tsunft käsitööliste kutseorganisatsioon, millel on oma põhikiri Oldermann tsunftijuht Skraa tsunfti põhikiri Tsunftiusundus kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistritel Vusserdajad ja pööningujänesed mittekuuluvad ja salaja ametit pidavad käsitöölised Tsunftid Tsunftideks nimetati käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid. Eraldi tsunftid olid näiteks kullasseppadel, rätsepatel, vööseppadel ja paljudel teistel ametimeestel. Skraast kinnipidamist jälgiti väga rangelt. Ühiselt muretseti toorainet ja toodangule turgu. Seltsielu tsunftis
õigused ja kohustused GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa.
orbude ülalpidamine jne. NB! Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud: kuidas ja kellega abielluda kellele ja milliseid kingitusi teha milliste sõimusõnade eest saab trahvi kuidas kedagi kõnetada milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann 4 · Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud ! ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum) vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, meistrilt söök
abistamise ühing perekondade toetamine orbude ülalpidamine jne. NB! Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud: kuidas ja kellega abielluda kellele ja milliseid kingitusi teha milliste sõimusõnade eest saab trahvi kuidas kedagi kõnetada milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann · Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud ! ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum) vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, meistrilt söök
lasknud neil end priisates laostada. Nii oli näiteks kindlaks määratud, milliseid rõivaid meister ja meistriproua tohtisid kanda, kui palju (kaalu järgi) tohtisid meistriprouad endale ehteid ümber riputada. Ühtlasi hoolitses tsunft, et meistreid ei tekiks ülearu palju, nii et nad üksteist laostama peaksid hakkama. Konkurentide ületrumpamine ja oma toodete reklaamimine oli keelatud. Samuti hoolitseti, et tsunftivälised meistrid - "vusserdajad" ja "pööningujänesed" - ei pääseks tsunftiliikmetele konkurentsi tegema. Sellised kihutati linnast minema. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. Tsunfti liikmed valmistasid toodangut ainult tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud. Nii polnud tsunfi kuuluvatel käsitöölistel võimalik ülemäära rikastuda, kuid ka mitte vaesuda. Tsunfti tähtsus seisnes selles, et ta tagas oma liikmetele seisusekohase elu
piirmäärasid, mis ei lasknud neil end priisates laostada. Nii oli näiteks kindlaks määratud, milliseid rõivaid meister ja meistriproua tohtisid kanda, kui palju (kaalu järgi) tohtisid meistriprouad endale ehteid ümber riputada. Ühtlasi hoolitses tsunft, et meistreid ei tekiks ülearu palju, nii et nad üksteist laostama peaksid hakkama. Konkurentide ületrumpamine ja oma toodete reklaamimine oli keelatud. Samuti hoolitseti, et tsunftivälised meistrid - "vusserdajad" ja "pööningujänesed" - ei pääseks tsunftiliikmetele konkurentsi tegema. Sellised kihutati linnast minema. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. Tsunfti liikmed valmistasid toodangut ainult tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud. Nii polnud tsunfi kuuluvatel käsitöölistel võimalik ülemäära rikastuda, kuid ka mitte vaesuda. Tsunfti tähtsus seisnes selles, et ta tagas oma liikmetele seisusekohase elu