langeb riputuspunkt kokku tundliku elemendi raskuskeskmega. Kolmas moodus vaba vurri muutmiseks vurrkompassiks on elektromagnetiline meetod. Selle meetodi puhul vurr on tasakaalustatud ja ei oma otsest sidet Maaga. See asendatakse elektromagnetilise horisondi anduriga, mis registreerib horisondi kaldenurga ja töötab välja kaldenurgaga võrdelise elektrilise signaali. See signaal edastatakse vurri rõhtteljele paigutatud elektrimootorile, mis tekitab momendi telje y-y ümber. Sellist tüüpi vurrkompassi nimetatakse kaudse juhtimisega kompassiks. 6. Tundliku elemendi võngete summutamine õlisummutiga Joonis 14 Õlisummutiga langetatud raskuskeskmega tundliku elemendi sumbuvate võngete kõver Kiirused v1, v2 v3 on tekitatud samade nurkkiiruste ja momentide poolt, mis sumbumatute võnkumiste puhul. Õlitaseme vahe anumates tekitab tundliku elemendi peatelje uue joonkiiruse v 4. See kiirus
Elektromootorjõud tekib ka siis kui laev seisab. Kui solenoid koos laevaga hakkab liikuma, tekib täiendav elektromootorjõud. Seega laeva liikumisel kontuuri summaarne elektromootorjõud emjs = emj0+ emjv. emj0 võib vaadelda kui nullinihet. Temast vabanemiseks antakse kompensatsioonimähisesse vastava pinge ja faasiga vahelduvvool, mis kompenseerib emj0. Pärast emj0 kompenseerimist sõltub indutseeritav elektromootorjõud ainult laeva kiirusest: vL=kemjv, kus k on võrdustegur. Vurrkompassi teooria Vurriteooria Vurr ja tema omadused Üldiselt võib nimetada vurriks suvalise kujuga tahket keha, mis pöörleb mingi liikumatu punkti ümber, mida nimetatakse riputuspunktiks. joon 1 Vurriteoorias nimetatakse vurriks sümmeetrilist rasket ketast, mis pöörleb suure kiirusega oma sümmeetriatelje ümber ja omab riputust, mis võimaldab tal vabalt liikuda ümber iga telje ja muuta ruumis oma suunda. Kui vurri riputuspunkt langeb kokku tema raskuskeskmega, nimetatakse
Vahti astuv tüürimees peab isiklikult kontrollima: - meresõitu puudutavaid kehtivaid kapteni korraldusi ja juhtnööre ( ,,Night order book") - laeva asukohta, kiirust ja süvist - nähtavust ning prognoositud nähtavuse, ilmastiku ja hoovuste tingimusi ja nende mõju laeva kursile ja kiirusele - kõigi meresõiduriistade ja päästevahendite seisundit, mida kasutatakse või mida võib- olla tuleb kasutada. - magnet- ja vurrkompassi õiendeid - nähtaval ja läheduses olevate laevade liikumiselemente - vahi jooksul ette tulla võivaid tingimusi ja ohtusid - rooli ja trimmi (diferendi) mõju ning süvise suurenemist madalas vees. - Veenduma selles, et lootsitrapp on sisse võetud ja parda taga ei ripu midagi, mis ulatuks vette (vendreid jne.). - Tutvuma sillavahi kooseisuga ( nimeliselt ) ja paigutusega.
III kategooria korral eelnimetatud ja lisaks partnerriigid MRCC. 8.Nimetage mõned suurimat kõlapinda leidnud merereostuse juhtumid? Tottey canyon scilliy saared, reostus: 80-119 tuhat tonni toornaftat, 80km prantsuse ja 190 km briti randa, hukkus üle 15000 merelinnu, põhjuseks navigatsiooniline viga; Argo Merchant madalikule sattumine, reostus 25-28 tuhat tonni, õlilaik 111x180km reostas ranniku. Meeskonna madal kvalifikatsioon, vurrkompassi ja raadiopeilinaatori rike. amoco cadiz prantsuse rannik, 223-227 tuhat tonni toornaftat 320 km rannikut, 20000 hukkunud merelindu, 9000 tonni hukkunud austreid. Rooliseadme rike, triiv madalikule. 9.Milline on väike, keskmine ja suur õlireostus? alla 7 tonni 7-700 tonni üle 700 tonni 10.Mida toob endaga kaasa õlireostuse sattumine rannikule? Õli tungib pinnasesse ja
ohtlikule piirkonnale lähenedes ning sõltuvalt asjaoludest nii tihti kui vajalik tehakse laeva navigatsiooniseadmete töö kontrolli ja registreeritakse see logiraamatus. (2) Vahitüürimees peab regulaarselt jälgima ja tagama järgmist: 1) õige kursi hoidmine roolimehe või automaatrooli poolt; 2) peakompassi paranduse määramine vähemalt üks kord vahi jooksul, aga kui võimalik, siis pärast igat suuremat kursimuutust; parandus kirjutatakse logiraamatusse; 3) pea- ja vurrkompassi näitude võrdlus; 4) laeva automaatrooli ümberlülitus käsiroolile vähemalt üks kord vahi jooksul; 5) käigu- ja signaaltulede normaalne põlemine ning navigatsioonivahendite nõuetekohane töö; 6) raadioaparatuuri nõuetekohane töö; 7) mehitamata masinaruumi (UMS) juhtimisseadmete, hoiatussignaalide ja näiturite nõuetekohane töö. 98 (3) Vahitüürimees on kohustatud täitma «Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest
annaabi.ee 
