koduvõimlemine ja käimine. Umbes 45. aastased inimesed peaksid täitma teatud liikumisprogrammi, kui nad tahavad võidelda muutustega, mis vananemine kaasa toob. Programm peaks sisaldama selliseid tegevusi, mis säilitavad vastupidavuse. Näiteks jalgrattasõit, ujumine, suusatamine ja käimine. Kasulik oleks kuskil tund aega päevas liikuda, võimleisega võiks tegeleda iga päev kuskil 15 minutit ning vastupidavusharjutustega umbes 30-45 minutit. (Vuori jt 1995: 102-104). Katri Merisalu on öelnud: “Alusta aeglaselt! Sul võb olla suur tahtmine kiiresti alustada ent järsult liiga aktiivseks muutumine on vigastusohtlik ja võib lõppeda halvasti.” (Merisalu 2012). Vananedes avalduvad funktsionaalsed puuded ja haigused tingivad sageli vajaduse kohandada liikumist inimese võimalustele vastavaks. Eakate liikumisharrastuse teel võib olla palju takistusi, individuaalseid või keskkonnast lähtuvaid. Näiteks sotsiaalsed
tegevusi. Last huvitab see, kui ta saab õpitud liigutust piisavalt palju korrata( P. Karvonen, 2003). Liikumise eesmärk võib olla kehalise vormi või tervise mõjutamine, elamuste või kogemuste saamine või vältimatu, vabatahtliku tegevuse sooritamine. Nende põhimõtete alusel saab liikumist jagada treenivaks, tervistavaks, virgutavaks, harrastuslikuks, kasulikuks. Liikumine võib olla ja sageli ongi tervistav või tervisele kasulik, kuigi selle eesmärgiks ei ole tervise tugevdamine( I. Vuori, 1998). Inimesel on kaasasündinud vajadus liikuda. Motoorne aktiivsus ja selle arenemine imiku- ja väikelapseeas on vaimse arengu eelduseks. Motoorset passiivsust lapseeas peetakse alati normist kõrvalekaldeks. Väikelaps jookseb, hüppab, ronib ilma erilise välise stimulatsioonita. Liikumisvajadus on indiviiditi väga erinev. Kaasasündinud motoorset aktiivsust mõjutavad nii soodsalt, kui ka ebasoodsalt rohkearvulised välisfaktorid, kujundades elustiili.
Õendustegevus: a. Alustada toitumise muutmisest ning kui kehakaal on vähenenud alustada ka treenimisega. Trenni- ja toitumissoovitused b. Soovitada kasutada valuvaigisteid. c. Soovitada panna liigestele sooja või külma, masseerida, lõõgastuda (Smeltzer ja Bare 2004). Kasutatud kirjandus: Kahn, H., Loit, H. M. (2009). Tervise abc. Valgus. Fogelholm, M., Kannus, P., Kukkonen-Harjula, K., Luoto, R., Nupponen, R., Oja, P., Parkkari, J., Paronen , O., Suni, J., Vuori, I. (2007). Tervislik liikumine. Tallinn: AS Medicina. Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2009). Õe käsiraamat. Medicina. Smeltzer, S. C., Bare, B. (2004). Brunner & Suddarth´s Textbook of medical-surgical nursing. Lippincott Williams & Wilkins. Toidupüramiidi põhimõtted. Tervise Arengu Instituut.. http://toitumine.ee/toidupuramiidi- pohimotted/ (27.01.2014).
Käesoleva referaadi kirjutamine oli mulle nii õpetajana kui vanemana väga õpetlik ning kindlasti püüan olla eeskujuks lastele nii kehalise aktiivsuse kui toitumise osas ja võimaldan neile füüsilise heaolu. Kasutatud allikad Aaviksoo, E. (2006) Lapse toitumine ja kehakaal. Kasutamise kuupäev: 6. mai 2016.a. http://www.narvahaigla.ee/public/files/Lapse_toitumine_kehakaal%5B1%5D.pdf Fogelholm, M., Vuori, I. (2007) Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina Harro, M. (2001). Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu, TÜ Kirjastus 11 Heaolu (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 2. mai 2016.a., allikas Vikipeedia veebileht https://et.wikipedia.org/wiki/Heaolu Kruusimägi, T. (2014). Tallinna Inglise Kolledži direktor: oluline on kehalise kasvatuse eesmärk, mitte selle tunni kordade arv
NB! BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA Toimetanud Loogna, G. Inimese füsioloogia ja anatoomia, 2001 Delavier, F. Jõu, ilu ja tervise anatoomia, 2001 SPORDIMEDITSIIN Annus, L. Noorsportlaste terviseuuringud, 2000 Jalak, R., Annus, L., Rannama, L., Eller, A. Spordimeditsiin treenerile, 2004 Landõr, A., Maaroos, J., Karu, T., Eller, A. Spordimeditsiini rakenduslikud alused, 1997 Vuori, I., Taimela, S. (toimetajad) Liikumine ja meditsiin, 1998 Maiste, E., Matsin, T., Utso, V. Tervise ja töövõime arendamine noorukieas, 1999 Matsin, T., Jalak, R. Sport kuumas kliimas, 2004 Palo, J. Tervise käsiraamat, 2001 SPORDIPEDAGOOGIKA Loko, J. Sporditeooria, 1996 Loko, J. Laste ja noorte spordiõpetus, 2002 SPORDIPSÜHHOLOOGIA Vadi, M. Organisatsioonikäitumine, 2004
annaabi.ee 
