pinnase tugevaks. Tsementmört tungib suure surve tõttu pinnase pooridesse, täites need ja suurendab nii pinnase kandevõimet. Pinnase tsementimist kasutatakse pinnase tugevdamiseks ka siis, kui olemasoleva honne vundamente praguneb ja vundamendi osad vajuvad erinevalt. Sellisel juhul lastakse, kaldu pinnasesse vundamendi talla alla surutud inektoriga, vundamendi alla tsementmörti, mis tugevdab vundamendi alust pinnast ja suurendab vundamendi kandevõimet, sest muudab vundamenditalla laiemaks. Pinnase silikaatimise Mõte seisneb selles ,et pinnasesse süstitud keemilised silikaadilahused seovad pinnaseskeleti üheks tervikuks. Nii saame tugeva veekidla pinnase. Liivadesse süstitakse vesiklaasi ja kaltsiumikloriidi segu tolmuliivadesse vesiklaasi ja fosforhappe segu. Seda moodust võib kasutada pinnasevee vähese liikumiskiiruse puhul. Ternukusek töötamisel Surutakse pinnasesse 600...800kraadi kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnased tugevamaks
sc, sq ja s - talla kuju arvestavad tegurid ic, iq ja i - horisontaaljõust tingitud resultantjõu kallet arvestavad tegurid c' - efektiivnidusus q' - pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas - pinnase mahukaal B - vundamendi talla laius Tsentriliselt koormatud lintvundamendi puhul on talla kuju ja jõu kallet arvestavad tegurid võrdsed ühega. Vundamenditalla laiuse leidmiseks võib kasutada valemit a 22 + 4a1 V1 - a 2 B= 2 a1 a1 = 0,5'N = 0,5 · 15,9 · 8,72 = 69,3 kN/m3 a2 = q'Nq + c'Nc dkk = 9,54 · 10,44 + 1,88 · 20,4 1,13 · 22 = 113,1 kN/m 2 kus ' talla alla jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni) q' pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q' = d 1'
- pinnase kandevõimet; - klimaatilisi tingimusi (külmumispiiri); - pinnase külmakerkelisust; - vee hüdrodünaamilisest survest või klimaatilistest teguritest põhjustatud vajumist ja pinnase tugevuse vähenemist; - pinnasevee taset ja probleeme, mis seotud kaevetöödega allpool pinnasevee taset; - läheduses rajatavate ehitiste jaoks tehtavaid kaevetöid; - vooluvee uhtetoimet; - vundamendi tüüpi; - koormuste suurust. 2. Vundamenditalla laiuse määramisel peab kandevõime ja vajumise kõrval arvestama ka tehnoloogilisi tegureid: kaevetööde ökonoomsust, vajalike töötsoonide olemasolu, mõõtmete unifitseerimist, vundamentidele toetuvate konstruktsioonide mõõtmeid. 4. M A D A L V U N D A M E N T I D E P R O J E K T E E RI M I N E 4. 1. EHITISE JA ALUSPINNASE KOOSTÖÖ. 4.1.1. Pinnase omakaalusurve.
¨lekattej¨ atku kohal paigaldan v¨ahemalt 3 p~oikarmatuuri. 6 Vundamendi arvutus 6.1 Koormused vundamendile Vundamendi kui raudbetoonelemendi tugevusarvutusel sellele m~ojuv arvutuskoormus on v~ordne esimese korruse postis m~ ojuva arvutusliku survej~ouga: FSd = NEd,I = 2339, 2kN (316) Pinnase tugevusarvutusega m¨a¨aratava vundamenditalla vajaliku pindala leidmisel tuleb ar- vutuskoormus arvutada kasutades eelmisest erinevaid osavarutegureid: g = 1, 0 ja q = 1, 3. Leian nende osavaruteguritega arvutusliku survej~ou vundamenditaldmikule: FEd = 1, 0 · (3 · 116, 8 + 10, 8 + 19, 2 + 20, 2) + 1, 3 · 3 · 415, 2 = 2020kN (317) 6.2 Vundamendi talla m~ o~otmete m¨ a¨ aramine
o. mulla-, alusmüüri- ja soklitööde ajal. 39. Kuidas planeeritakse ehitise ümbrust? Maapind ümber ehitise tuleb planeerida kallakuga väljapoole, et sademete veed eemalduksi paremini majast ning ehitus võidab välimuselt, olles oma ümbruskonnast veidi kõrgemal. Kui näiteks hoone asetseb teest 4-8 m eemal, ei tohiks hoone siesta teepinnalt madalamal. Vajalik kale on 1:20. Kaldpind tuleb planeerida nii, et vesi ei jookseks naaberkrundile. 40. Kuidas jaotuvad pinged vundamenditalla all?(joonis) 41. Millised on head pinnased aluseks? Head pinnased aluseks on kaljupinnased (graniidid, liiva- ja lubjakivid),sest nad on suure survetugevusega ning praktiliselt deformeerumatud. Heaks ehitusaluseks on veel jämepurdpinnased, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50% (pearähk, moreen, kruus). Samuti on heaks ehitusaluseks ka jämeliivad, mitte tolm- ega keskliivad. 42. Kuidas töötavad vaivundamendid?
Vältimaks kandevõime suurt vähenemist juhuslike väikeste ebatäpsuste tagajärjel, tuleks ekstsentrilisuse korral üle 1/3 vundamendi mõõtmest (ekstsentrilisuse suunas) arvestada võimaliku juhusliku ekstsentrilisusega. Standard soovitab juhusliku täiendava ekstsentrilisuse võtta 0,1 m. 4.5 Kontroll lihkele talla pinnas Suurte horisontaalkoormustega vundamentide puhul tuleb tagada, et ei toimuks lihkumine mööda vundamenditalla pinda. Selline vajadus on tavaline tugiseinte, silla kaldasammaste, kaar- ja raamkonstruktsioonide vundamentidel. Lihkekontroll toimub tingimuse H d ≤ Rd + R p; d ( 4.7) abil. Hd – talla pinnaga paralleelselt mõjuva kogukoormuse komponendi arvutusväärtus; Rd – lihkevastupanu arvutusväärtus; Rp;d – pinnasesurvest vundamendi küljele mõjuva kinnihoidva jõu arvutusväärtus.
annaabi.ee 
