kuivamisfaasis niiskust, siis on vaja ka aluspind niisutada, et saada parim tulemus. Isolatsioonitegurit võib mõjutada lisaks eelnevatel ka liiga väike kihipaksus, mehaanilised vigastused puudulik aluspinna töötlus ja vale veekoormuse hinnang. Sellest tulenavlt võib võõpasid kasutada ainult pinnaseniiskuse või mittesurvelise vee korral. Ühtlasi kasutatakse võõpasid veeanumate siseisolatsioonis, niisketes ruumides, ülalpool maapinda soklipiirkonnas(vertikaalpinnal), vundamendiplokkide peal ja "musta vanni" aluskattena. Võõpade aluspinnaks sobivad krohv, betoon ja ka müüritis. Aluspind peab olema tugev ja puhas naket halvendavatest osakestest( nt. tolm, sool, värv jne.). Lisaks puhtusele on tähtis ka, et aluspinnal ei oleks teravaid väljaasteid ja et aluspind ei oleks veega küllastunud, tagamaks imamisvõime. Töid võõbaga ei tohi teha madalate temperatuuridega (alla +5) ja ühtlasi tuleks pinda kaitsta sademeta, tugeva tuule ja päikese eest
Projekt on koostatud õppeaine ,,hoone osad" jooniste järgi, mille kohta joonised ja mahuarvutused on autor ise koostanud ja vajalikud arvutused välja arvutanud. Töö on koostatud lektor Ramjala kursusetöö näidise järgi ning vastavasse vormistusesse viidud Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjalike tööde vormistamise juhendi abil. Lisades on välja toodud AutCAD 2007'ga tehtud joonised väljakaeve mahu, vundamendi sügavuse, kaevamis skeem, taldmike- ja vundamendiplokkide paigaldus skeemi, objektil materjalide ladustamise ning objektil transpordimasinate liikumis skeem. 2. HOONE OSADES HARJUTUSTÖÖ LÜHIKIRJELDUS Õppeaines Hoone osad oli ülesandeks joonestada lähteülesande põhjal 11 joonist (konstruktiivne skeem, I korruse plaan, vundamendi lõiked ja plokkide laotused, seinade lõiked, vahelagede lõiked, vahelaepaneelide jaotus skeem, lõige majast ning vaated). Kõik lahendused konstrueeris ja materjalid valis autor oma äranägemise järgi.
Muruseemne külvamiseks ja kasvupinnase rullimiseks 8 5. TÖÖDE MAHTUDE ARVUTUSED 5.1. Töödemahud Tabel 2 on esitatud teostatavte tööde mahud, mille arvutused põhineva Hoonete osade lähteülesandest ning selle mõõtudest. Tabelis on välja toodus ka taldmiku- ning vundamendiplokkide kogus. Tabel 2 Töödemahud Nr Nimetus Kogus Ühik 1 Kogu süvend 908,8 m3 2 Kasvupinnas 240,3 m3 3 Mineraalpinnas 668,5 m3
Enne uue detaili valamist tuleb ta uueti kokku monteerida ja vastavate sulguritega kinnitada. 8. Raudbetoontoote vormimisel: vormi asetamine vibrolauale; sarruskarkassi paigaldamine vormi; betooni paigaldamine; betooni tihendamine; toote pealispinna silumine. 9. Et kiirendada toote valmimist, selleks kiirendatakse betooni kivistumist aurutamise teel. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. 10. Vundamendiplokkide põhitüübid on taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. 11. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpannelid. Ribakujuliased jagunevad kuju järgi õõnes- ja ribipaneelideks. 12. Raudbetoontalade põhitüübid geomeetrilise kuju järgi: ristkülikuline; L-kujuline; T-kijuline; e- riivtala; topelt T-kujuline. 13. Sillutuskivid on ruudukujulised. On ka erikujulisi plaate, näiteks UNI- kivi, UNI-DEKOOR-kivi ja KARTANO-kivi. 14.
mõjuvate surve- või kulutavate jõudude keskkonnas töötamise järgi näiteks survetugevuse järgi õhukuivas olekus, külmutus- või kulumiskindluse ja ka tiheduse järgi. Klassifikatsioon toimub survetugevuse (Rs) ja külmakindluse (F) järgi sõltuvalt otstarbest. Rs 0,4; 0,7; 1; 1,5; 2,5; 3,5; 5,0; 7,5; 7,5; 10; 12,5; 15,20.....100 MPa F 10; 15; 25; 35; 50; 100.....500 tsüklit · Vundamendiplokid Vundamendiplokkide valmistamisel kasutatakse tard-, sette- ja moondekivimeid murtud, saetud, klombitud toodetena. Neid tooteid markeeritakse kindlasti nii survetugevuse ja külmakindluse kui ka pehmenemiskoefitsiendi alusel, kusjuures tard-, settekivimitedel, mida kasutatakse vundamendiplokkidena peaks Rs 15,0 MPa · Sise- ja välisseinamaterjalid Kasutatakse saetud, klombitud ja tahutud kivimeid, mille puhul markeeritakse neid tiheduse, veeimavuse, külmakindluse, löögikindluse, kuluvuse jne
Plaadikujulistel elementidel on vähemalt neli tõsteaasa. 136 Vaata joonist. Joonis 9.8.12. Raudbetoon-detailide tõstmine: a – tõsteaas, b – tala tõsteasendis. -------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta vundamendiplokkide tüüpe. 2. Nimeta vahelae-paneelide tüüpe. 3. Nimeta raudbetoontalade tüüpe nende kuju järgi. 4. Nimeta veel betoontooteid. 10. MÖRDID 137 10.1. Mörtide olemus ja liigid Mörtideks nimetatakse peeneteralisi ehitus-segusid. Mördid koosnevad: veest, peentäitematerjalist, lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad mördis ka puududa
annaabi.ee 
