Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vulkaaniahelik" - 7 õppematerjali

Maa siseehitus
6
doc

Maa siseehitus

Kustunud vulkaanid ­ puuduvad andmed tegevuse kohta inimkonna ajaloo vältel o Kuum täpp - ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. N: Havai vulkaaniahelik Kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all, siis tekib kontinentaalne rift. N: Ida-Aafrikas · Vulkaanide kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega. o Kilpvulkaanid tekivad Si- ning gaasidevaeset väikese viskoossusega basaltselt magmast. o Kihtvulkaanid tekivad Si-st ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast.

Geograafia → Geograafia
179 allalaadimist
Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

(AlpidHimaalja) Aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale ­ kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad laamade piiridest sõltumatult. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekib selle kohale vulkaanide ahelik. (Havai vulkaaniahelik, Mauna Loa, Meiji) Kui kuum täpp paikneb paksu laama all, tekib võlvkerge ja see sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kontinentaalse rifti (rebendi). Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. (IdaAafrika) Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad vahevöösse ­ sellest ka erinevus vanuses.

Geograafia → Geograafia
158 allalaadimist
Litosfäär
7
doc

Litosfäär

Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim neist on Mauna Loa). Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. N: Havai vulkaaniahelik Kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all, siis tekib kontinentaalne rift. N: Ida- Aafrikas 12) Vulkaanide kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad Si- ning gaasidevaeset väikese viskoossusega basaltselt magmast. Kihtvulkaanid tekivad Si-st ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast.

Geograafia → Geograafia
341 allalaadimist
Sfäärid
4
docx

Sfäärid

PEDOSFÄÄR. Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim ­ nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik ­ nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine ­ vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine ­ käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon ­ nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine ­ nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine ­ kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad ...

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
LITOSFÄÄR - kordamine
15
docx

LITOSFÄÄR - kordamine

väga piiratud, sest maakoor pakseneb, mis omakorda raskendab magma tõusu maapinnale, maavärinad (nt Himaalaja) 5. Laamade liikumine küljetsi ehk nihkumine- tekivad maavärinad, 5. kuumad täpid- paiknevad laamadest sõltumatult, pluumide(kuumad ja sulavad kivimimassid) tõusukohad 1) ookeanilaama all- tekib basaltplatoo(basaltse magma väljavooluala) või erineva vanusega vulkaanidest koosnev vulkaaniahelik (nt Hawaii saar) Millist geoloogilist protsessi on joonisel kujutatud? Märgi joonisele vastavad selgitused. A. Kurdmäestik- mäestik kahe laama põrkepiirkonnas, tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestikke. B. Ookeanilaamade lahknemine C. Ookeanilaama sukeldumine mandrilise laama alla D. Ookeani keskmäestik (keskahelik) E. Vulkaan

Geograafia → Litosfäär
36 allalaadimist
Geograafia eksam 2017
12
docx

Geograafia eksam 2017

sulamisel) ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. Fumaroolid ehk väävlijoad ning geisrid ehk kuuma vee ja auru sambad. Tulekahjud. Kuumaks täpiks nim maapinnale vahevööst kerkivad kuumade ja sulavate kivimmasside ehk pluumide tõusukohti. Kui vahevööst tõusva pluumi kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookenilaam, tekib selle kohale ulatuslik basaltse magma väljavooluala ­ basaltplatoo ­ või erineva vanusega vulkaanidest koosnev vulkaaniahelik. [Hawaii] *Vaikse ookeani ,,tulerõngas" 4. Maavärinad: esinemine, kolle ja epitsenter, seismilised lained, Richteri ja Mercalli skaala erinevus, maavärinaga kaasnevad nähtused (st tsunami), millest sõltub maavärina poolt tekitatud purustuste ulatus. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Kolle ehk

Geograafia → Geograafia
73 allalaadimist
-----Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009 2010 õppeaastal
16
doc

Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal

19. Kontinentaalne rift ehk mandririft on kontinentaalse koore rebend,tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga 20.Sulguv ookean 21. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessukamiskolete tõusukoht Maa pinnal.Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhtliselt väikese paksusega ookeanilaam,siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku,kusjuures tekkinud vulkaane on erineva vanusega.Näiteks kuumatäpi tekitatud Havai vulkaaniahelik Vaikses ookeanis. Praegu asub kuuma täpi kohal Mauna Loa tegutsev vulkaan, kuid teadaolevalt vanim, 75 miljoni aasta eest tegutsenud Meiji vulkaan on tänaseks triivinud koos ookeanilaamaga loode suunas ja paikneb Aleuudi saarkaare juures. 22.Kustunud,suikuvad ja aktiivsed. 23.Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel-massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. 24

Geograafia → Geograafia
229 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun