2. Kuidas väljendub programmilisus Heino Elleri muusikas? Heino Elleri väga paljud teosed kannavad konkreetseid pealkirja, näiteks: ,,Liblikas", ,,Kellad", ,,Koit", ,,Männid" ja ,,Videvik". Pealkirjad tekitavad üldise meeleolu ja selle aluseks on olunud Elleri isiklikud elamused, mis seonduv loodusega. 3. Kuula õpetaja valikul üht Heino Elleri sümfoonilist poeemi. Kirjuta sellele omapoolne sõnaline proramm. ,,Kodumaine viis" Kuldne sügis pillutab lehti, ojad vulisevad rõõmselt, loodus hääbub vaikselt ja rahulikult. Saabub talv ja jäätnud on maa, vesi ning hinged, Kõik vaikselt vaub talveunne. Kodus on olla hea, süda on rahul, kodu on südamelähedane paik. 4. Iseloomusta Heino Elleri õpetamismetoodikat. Nimeta tema tuntumaid õpilasi. Heino Eller oli õpetamismetoodika reeglid enda jaoks paika pannud.Ta hindas iga õpilast erali ja säilitas õpilase individuaalsuse. Eller oli nõudlik nii enda kui õpilaste vastu, suunates viimistlus tööle
Kui sa tasa olla püüad, meelgi muutund rõõmsamaks. kuuled, kuidas kevad tuleb. Kaskedel on hiirekõrvad, Põõsais - puudel linde hüüab, pajuokstel pehmed urvad. tali vaikselt ukse suleb. Rõõmsalt ojakene voolab, Päevad pikemad ja valged, taevas päike paistab soojalt. vulisevad ojas veed. Kõikjal linnulaul ja vulin. Taandumas on külmad karged, Nõnda kevad meile tuli! hoiupaika pandud reed. Kevad Suusad - kelgud pakitud Kevad see on ilus sõna, ning kasukas kaob nagist. sellel sõnal ilus kõla. Olgu kevad kiidetud, Kevad sooja ilma toob,
vana raudteetammi silla peale, saab näha seda ilus, mida Eesti meile pakub. Kord sain luba hüppeotrni tippu. See vaade, mis minu silmad seal näid, oli vapustav. Algul mõtlesin kohe, et nagu filmis. Nii palju metsa, majad oleks nagu sümmeetrilised nind kaugel sinatas meri. Mu oma kodulinn on üks kõige ilusamaid paiku, mida olen näinud. Muidugi teiseks kõige kenamaks paigaks on vaieldamatult Viljandimaa. Need käänulised teed, värvilised rohumaad, vulisevad jõed nind sinised järved. Ka need Lõuna-Eesti mäed. Maailma mõistes on need küll künkad, aga minu jaoks suured vallutatud mäed. Mainimata ei saa jätta ka meie väikseid ning suuremaid saari: Hiiumaa, Saaremaa, Aegna, Vormsi ja paljud teised. Ümbritsetud mõnusa mere poolt ning täidetud rahustava meeleoluga. Eestimaa on ilus! Kuid siin imelisel maalapil on olnud ka koledaid sõdu, eesotsas Vabadussõjaga. Kuid isamaa armastuse pärast on eestlased andnud kõik, et meid hoida
Äraandja nii minnes kui jäädes 10 Laul päikesele Ernest Enno Laulu tahan sinule laulda, kevade armastus, elu sätendav saladus, valguse valguste tuline meri, päike. Maa mängib sinu ümber igavese armastuse kujunemises; tuli ja vesi, õhk ja muld sünnitab sinu kiituseks elavaid sõnu; tuhanded metsad kohavad, tuhanded veed vulisevad, lugemata linnud hõiskavad, lugemata lilled õitsevad sinule, päike, sinule, valgus; miljonid südamed õhkavad mures ja sina vaigistad neid oma armastuses, Miljonid hinged otsivad igavest kodu ja sina annad neile oma jäädavuse lootuseks; miljonid vaimud lendavad, uurides igavikkude ruumi, mõõtmatuse saladuste poole, ja sina, päike, jätad neile oma tõe valguseks. Sinu vaimus on maailmade vara,
.). Poeetilises vormis piirileping. Laulus on veel tähtis põlvkondlik järjepidavus. Ilusa looduse kaudu näidatakse kodumaad, esteetika loodus (tüüpiline romantistide võte). Üldjuhul ollakse j ´kuskil kõrgemal sealt siis vaadeldakse selle maa ilu. Kodu ja kodumaa kujund. KV: geograafia, looduse ülistamine, võõrsil oleku, võõrsilt tagasituleku teema. Ärkamisaja luule: rahvuslikkus, paatoslik, ülev stiil, tekstid loovad elukaugeid abstraktseid pilte. Kliseed (lillerikkad aasad, vulisevad allikad). Harmooniline selline (noh, looduse ülistamine). Elukauge luule idealiseerib maailma. Teemad: 1) patriootlik isamaaluule 2) loodus- v kodukohaluule 3) koduluule kitsamalt 4) armastusluule 5)sotsiaalkriitiline luule 6) religioosne luule 7) filosoofiline luule Koidulal on priiuse ja isamaaluule: Priiuseluule: priiuse ja orjaaja vastandus, loodetakse uue priiuse tulekule, eepilised, jutustaja asub kuskil kõrgel v jõe kaldal. Isamaaluule: hümnilik,
„Kalevipojas“ esitatud mõtted ja ideed ning Koidula looming on ärkamisaja kese. Koidula looming seisab ärkamisaja luuletajate tekstikorpusest, sest on kunstiliselt kõrgemal tasemel. Hiljemgi võrreldi Koidula luulet teiste kirjanike omadega. Milline oli saksa romantismivaimus kirjutatud tekst? Kasutatakse kindlat kujundikeelt. Tekstides korduvad motiivid: lillerikkad aasad ja luhad, õitsevad lilled ja rohetavad puud ja põõsad, vulisevad vaiksed allikad, mahe tuuleke puhub heinamaa ja vee peale, puude otsas laulavad ööbikud ja põõsastes istuvad tuvikesed, kuskil õitsevad roosid ja taevas särab kuldne päike, öösel säravad tähed. Kasutatakse kõiki aasta- ja päevaaegu. Räägitakse lahkumisest ja kodust – idülliline ja elukauge. See on ideaalmaailma ja abstraktse maailma naiivne loomine – klišeelik ja lihtsustatud. Patriootlik isamaaluule;
Ent Versailles oli ikkagi olemas, seda ei hävitatud mingil juhul. Prantslased piirdusid muutustega väikesel määral - Väikese Trianoni park (Little Trianon) sai põhiliseks paigaks, kus daamid oma tualette näitamas käisid. Versailles uinus hiiglase unne. Ermenonville (1766-). Selle mõisa omanik Marquis de Girardin oli suur Rousseau austaja ning püüdis rajada parki filosoofi põhimõtete järgi. Romantiline maastikupark, kus ei puudunud vulisevad ojad, sammaldunud pingid, allikas, mille kohale kummarduvad puud ja milles suplevad nümfid, väike järv, milles peegeldub kuu, monument kõrgete paplite all, väike tempel tammede all, eremiidikoobas sammaldunud kaljurünkade all, küngas, kust vaadelda päikeseloojangut jne. Suure metsa taga asus "kõrb", kanarbikuga kaetud suur ja lage nõmm. Selles mõisas ja pargis veetis Rousseau oma elu viimase kuu, ja siin ta ka suri (1778). Maeti järve tagumises osas asuvale saarekesele
Madeira temaatiline park Madeira temaatiline park on ainuke Portugalis, see on ajutine väike näituste park. Seal võid leida saare ajaloo, teadlaste ja traditsoonide kohta käivaid näitusi. Külastajad võivad valida looduse, kultuuri ja lõbustuste vahel. Seal on koopia Monte rongist, autodest ja labürintidest. Santa maja tuuleveski, labürint ja järv on huvipakkuvateks atraktsioonideks, mis rajatud Madeira ajaloo ja kultuuri heaks. Teised pargialad on Madeira Floora aiad, mida läbivad vulisevad ojad. Vulkaanikeskus ja s. vicente koopad Vulkaanikeskus koosneb kultuuri ja laseri demonstratsioonist. Seal võite lõbusal kombel õppida tundma lugusid planeedi linnade ja Madeira saare vulkaanipursete kohta. Vulkaanikeskus on suureks külastajatele atraksooniks. Seda seletatakse kui Madeira alguse teket. Paviljonis toimuvad audioshõud, näidatakse geoloogide uuringuid koobaste arenguloost. Teadlaste elav keskus