Ta otsustas levitada õpetust oma alamate seas, kuid saatis ka misjonäre välismaale. Nii levis budism ka Tiibetis, Sri Lankal, Kagu-Aasias, Hiinas ja Jaapanis. Budismi tõlgendasid erinevad koolkonnad kahteviisi, ühed näevad temas inimlikku suurkuju ja teised austavad teda igaviku jumalana. Jumalad Indra tormi-, äikese- ja sõjajumal, keda võrreldi möirgava pulliga. Mitmes ,,Rigveda" hümnis räägitakse tema vägiteost, kus ta tappis lohe ja karjarööövli Vritra, millega ta päästis valla vihmaveed. See kajastab aarjalaste võitu India põliselanike üle. Visnu maailma looja. Tema uinakud tähendavad ajastute lõppu ja ärkamised uute ajastute algust. Kujutatakse kollasesse riietatud sinise neljakäelise mehena. Tema sümbol on lootoseõis, mis kajastab vett kui elu allikat. Ta ilmub inimestele paljudes kehastustes, millest tähtsaim on Krisna. Krisna India kõige laiemalt austatud jumal. Ta kehastab jumaliku armastust. Müütides on ta
vastasseisus, kusjuures muistse Anatoolia tormi- ja äikesejumal Tesubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina. Tähelepanuväärne on ka see, et Illujanka müüdi peamine motiiv võitlus jumaliku kangelase ja kurjuse kehastuse ehk koletisega (siin lohe Illujankaga) meenutab mitte ainult Kreeka Pythoni tapmist Apollo poolt (Zeus ja Typhon) või India müüte (Indra ja Vritra võitlus), milles kangelane võidab madu, lohe või draakonit, vaid ka Mesopotaamia, Ugariti, Foiniikia ja Vana Testamendi ja isegi kristlikust (nt Püha Jüri ja draakon) kultuuriruumist pärinevaid sarnaseid mütoloogilisi motiive. Kõik need kolm lugu ,,Illujnka ja Tesub", ,,Anzu eepos", ,,Enuma elis" on tihedalt seotud uue aasta pidustustega ning kuningavõimu legitimeerimisega Mesopotaamias, Süürias ja Anatoolias. Lohe
Jumalad India mitmepalgeline panteon, kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt. Induse tsivilisatsiooni asukate austatud jumalatest teame väga vähe.aarjalaste austatud jumalad seevastu on meile veedade kaudu hästi tuntud. Indra. Tormi-, äikese- ja sõjajumal, keda sageli võrreldi mõirgava pullina. Mitmes ,,Rigveda" hümnis on ülistatud Indra peamist vägitegu, s.o hirmuäratava lohe ja karjaröövli Vritra tapmist, millega jumal päästis valla seni tagasi hoitu viljastavad vihmaveed. Visnu. Oli Indra abiline, kuid tõusis hilisemas hinduismis viimasest palju olulisemaks. Visnu on maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Tema uinakud tähistavad ajastute lõppu ja ärkamised uute algust. Tavaliselt kujutatakse teda kollasesse riietatud sinise neljakelise mehena. Üks tema tähtsamaid sümboleid on lootoseõis, mis tõusis vetesügavusest ja kajastab seega vett kui elu allikat
Rudra ja Visnu kehastavad hävitavat ja loovat alget. Koos Varunaga nim ka Mitra, kes on heasoovlik jumal. Vanim taevajumal on Djaus Pitar, kes hiljem tõrjuti nooremate jumalate poolt tahaplaanile. Armastusjumalaks on Kama, surmajumalaks Jama, kes on pärimuse järgi esimene inimene. Reinkarnatsioon võeti hiljem üle draviidi rahvastelt. Kõige olulisem oli pea- ja piksejumal Indra, kes on mitmekülgne jumal. Indra oli esmajoones sõjajumal, kelle tähtsaim ülesanne oli koletis Vritra võitmine. Indrat austatakse ka kui vee ja viljakuse toojat. Indra relvaks on äikesenool vadzra. Peale jumalate mainitakse Veedades asuraid, kes on pooljumalad. Asurad on jagunenud kaheks, kes võivad omavahel ka tülitseda. Veedade tuumaks oli ohvriandide toomine jumalatele. Puudusid templid ja preesterkonnad. Ohverdamise all mõisteti jumalate toitmist. 9.2. Brahmanistlik periood Algab I aastatuhtat eKr. Rikkalik religioosne kirjandus. Olulisimaks allikaks on
välimusega, käes sõjanui vajra ehk vasar) Vajra välk, teemantvälk (sanskriti keeles) Varuna draakoni seljas ratsutav, ratsutab öös. Taevajumal, vetejumal, hümnides selline, kes joodab taevast ja maad; öö valitseja; kosmilise õiguskorra valitseja; rita hoidja; õiguskorra vastu eksijat karistab ta haiguste ja tõvedega. Indra elevandi seljas ratsutaja, sõjajumal, kelle poolde pöörduti tapluses; deemon Vritra koletis, kes oli aheldanud kogu vee, mis maailmas leidus, tekkis suur põud, kõik olid janus. Indral oli käes vajra (sõjanui), sellega ta tappis Vritra. Teda austatakse kui viljakusetoojat, äikesejumalat. Indra- jumalate vürst. Asura- pooljumal, deemon Deeva- jumal Devi - jumalanna Veedade religioon ohverdamise religioon Tolleaegses Indias puudus preesterkond ohverdamine jumalate toitmine VANA-PÄRSIA RELIGIOON
jumalannad Lakshm, Sarasvat, Parvat, Durg, Kl jt. Hinduistlikus religioosses praktikas pühendutakse tavaliselt ühele deevadest vastavalt perekondlikule või piirkondlikule traditsioonile. Asurad Kui deevad esindavad eelkõige looduslikke aspekte, siis asurad (mõnikord ka deemoniteks nimetatud) esindavad peamiselt eetilisi ja sotsiaalseid aspekte. Varuna koos Mitraga valitsevad rta (seadmuse), aususe, sõpruse üle, Bhaga valitseb abielu jne. Vritra esineb veedades mao või draakoni kujul, võitleb deevadega (Indra ja Visnuga) ning jääb neile alla. Peasuunad Hinduismis on neli peasuunda. Visnuism Visnuismis on keskne on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kelle tähtsamad avataarad ehk kehastused on Rama ja Krishna. Rama on oluline tegelane Ramayanas, Krishna Bhagavadgîtâs (Mahabharatas). Visnu kaaslane on Laksmi. Visnuism on kõige levinum hinduismi suund. Tunnuseks on 3 püstjoont laubal. -- Põhjalikumalt artiklis Visnuism.
annaabi.ee 
