min = = = 3.14mm 1000 1000 Võtan 4 s. 250 6 2.4. Plaadi põikjõukindlus VSd max = 20.9kN Armeerimiseks võtsin 6 s.100 A S1 62 1 = = = 0.0038 s d1 4 100 75 k = 1.6 - d1 = 1.6 - 0.075 = 1.525 VRd1 = [ Rd k (1.2 + 40 1 ) ] 1000 d1 = = [0.26 1.525 (1.2 + 40 0.0038 ) ] 1000 75 = 40.2 10 3 N VSd max = 20.9kN < VRd1 = 40.2kN 7 3. ABITALA ARVUTUS ELASTSE SKEEMI JÄRGI 3.1. Koormus abitalale Valin h=450 mm abitala kõrguseks ja bw=200mm - laiuseks. Normkoormused: - kasuskoormus qk = 8.0 2.167 = 17.3kN / m - omakaal
AS2 = = = 1133,3mm² f yd 340 Võtan abitala ülemiseks sarruseks 3 Ø 22 AIII, AS2 = 1140 mm² Survetsooni kõrgus y = w * d3 = 0,377 * 360 = 136 mm R21 = 0,6 * qd * l = 0,6 * 33,3 * 6,1 = 121,9 kN k = 1,6 d = 1,6 0,36 = 1,24 Rd (bet.) = 0,30N / mm 2 A S1 1140 1 = = = 0,0158 < 0,02 b w × d 1 200 × 360 VRd1 = Rd × k × (1,2 + 40 × 1 ) × b w × d = 0,3 × 1,24 × (1,2 + 40 × 0,0158) × 200 × 360 = = 49068 N = 49,1kN VSd = R21 qd * d1 = 121,9 33,3 * 0,36 = 109,9 kN VSd > VRd => on vaja arvutuslikud rangid A sw Vwd = 0,9 × d × f ywd × s rangide samm f ck 25 = 0,7 - = 0,7 - = 0,575 200 200 VRd 2 = 0,45 × × f cd × b w × d = 0,45 × 0,575 × 16,7 × 200 × 360 = 311,1kN
Betoon C25/30 fck = 25 MPa fcd = fck/c = 25/1,5 = 16,7 MPa fctm = 2,6 MPa Armatuur AIII fyk = 390 MPa fyd = 340 MPa Armatuuri min. kaitsekiht vastu pinnast 75 mm cnom = cmin + c = 75 + 5 = 80 mm V 479 = = = 191,6kN / m 2 B 1 2,5 1 Taldmiku kõrguse määramine põikjõuarvutusest vRd,1 vSd Põikjõudu arvestan kaugusel d taldmiku servast vSd = (1,125-d) · 1 · 191,6 = 215,6- 191,6d kN/m vRd1 = Rd k (1,2 + 401)d1 kus Rd - betooni arvutuslik nihketugevus; Rd (C25/30) = 300 kPa k = 1,6 d1 1 1 armeerimistegur vRd,1 = vSd 215,6 -191,6 d1 = 300 · (1,6 d1)(1,2 + 40 · 0)d1 360d12 767,6d1 + 215,6 = 0 767,6 - 767,6 2 - 4 360 215,6 d1 = = 0,33m 2 360 h = d1 + cnom + Ø/2 = 330 + 80 + 10/2 = 415 mm valin h=450 mm
8. Põikseina nihkekontroll Tugevust kontrollitakse nii horisontaal- kui vertikaallõikes Nihketugevus horisontaallõike puhul vastavalt EPN 6.1.1 valemile: fvk=0,15+0,4*1,78=0,86 N/mm2 < fvk,piir=1,2 N/mm2 Vertikaalpinge kolmnurkse jaotuse puhul: fvk=0,15+0,4*1,78/2=0,51 N/mm2 < fvk,piir=1,2 N/mm2 kus vajalikud arvutussuuurused on määratud EPN 6.1.1 tabeli 3.5 abil VSd=H*wd=30,8*13,82=425,7 kN Vrd1=0,86*0,51*16*10^3/2,0=3509 kN > VSd=425,7 kN 12% Vrd2=0,51*0,51*16*10^3/2,0=2081 kN > VSd=425,7 kN 20% Nihketugevus on tagatud Koostas N.N 2011 24 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 9. Välisseina tugevuskontroll 9.1 Esimesel korrusel Sein1, keskmises tsoonis
siis on tegemist mittekandva sillusega. Vastasel juhul on sillus kandev ning see tuleb kontrollida paindele ja põikjõule. Paindekontroll: MSd MRd = Asfykz /s , sisejõuõlg z = d(1 0,5AsfykM / tdfks) 0,95d , kus fk on müürituse tugevus horisontaalsuunas või fk = fck (täitebetooni normsurvetugevus), sellisel juhul tuleb paksusena t vaadelda ainult täitebetooni paksust. Tuleks kontrollida ka silluse ülearmeerimist betooninormidele. Põikjõukontroll : VSd VRd = VRd1 + VRd2 , kus VRd1 = fvkbd /M ja VRd2 = 0,9d(Aswfyk / ss)*(1 + cot )sin. d - elemendi arvutuskõrgus; b - elemendi min laius arvutuskõrguse ulatuses; Asw põikarmatuuri ristlõikepindala; s - põikarmatuuri samm; - nurk põikarmatuuri jaelemendi telje vahel (450 ... 900); fyk terase normatiivne voolavuspiir; s terase osavarutegur; fk - müüritise normsurvetugevus koormuse suunas või täitebetooni normsurvetugevus (väiksem nendest). Tehakse paar pistelist kontrolli vahemikus 450..
Fs -- arvutuslik tõmbejõud armatuurvardas, ft -- armatuuri tõmbetugevus, ftk -- armatuuri normtõmbetugevus, fy -- armatuuri voolupiir, fyk -- armatuuri normatiivne voolupiir, h -- ristlõike üldkõrgus, lb -- armatuurvarda ankurduspikkus, lef -- elemendi arvutusava, MRd -- arvutuslik vastuvõetav moment, ø -- armatuuri läbimõõt, s -- põikarmatuuri samm, VRd -- müüritise arvutuslik põikjõutugevus (ka VRd1 ja VRd2), x -- survetsooni kõrgus ristlõikes, z -- armeeritud müüritise sisejõudude õlg paindel. Märkus. Reeglina antakse tähise kasutamisel tekstis ka tema tähendus. N 2 Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 2.1 Tugevusarvutuse alused M
vastavale paindemomentide epüürile, põikvardad vastavale põikjõu epüürile. Valida leitud pinna järgi vajalik varraste arv ja pindala ja pingutada vardad ristlõikesse. Ristlõikekontroll: · leida nulljoone sügavus valitud armatuuri pinna järgi 48 · Määrata valemiga survetsooni arvutuskõrgus · leida tala paindekandevõime. Arvutused teostatakse kolme piirpõikjõu järgi. · Vrd1-võetakse vastu betooniga · Vrd2-piirpõikjõud,mis iseloomustab betooni vastupanu peasurvepingetele · Vr3-piirpõikjõud,mis võetakse vastu betooni ja põikarmatuuriga. Tugevustingimused: · VsdVrd1 kandevõime tagatud betooniga · VsdVrd2 kandevõime tagamiseks on vajalik põikiarmatuur · VsdVrd3 kandevõime on tagatud betooni ja põikiarmatuuriga. Näitajad, mis mõjutavad kandevõimet ja jäikust: · Kuju (Inertsmoment muutub, surve ja tõbetsooni pindalad muutuvad.)
annaabi.ee 
