aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Kavatsus kirjutada romaan sõjast tekkis Remarque'il juba 1917. aastal, kui ta lamas granaadikildudest haavatuna Duisburgi hospidalis. Plaani elluviimiseks läks aga aega üle kümne aasta. Varsti pärast romaani ilmumist hakkasid levima kuuldused, et Remarque oli romaani kirjutanud kuue nädalaga. Juba pärast eeltrükki sai "Vossische Zeitung" tuhandetelt lugejatelt kirju, milles sõjast osavõtnud Remarque'i kirjeldusi kas kiitsid või kritiseerisid. Romaan puudutas hella kohta kaotatud sõja värsket haava ja lõi poliitiliselt ülesköetud meeleollu sisse nagu pikne. "Läänerindel muutuseta" andis hävitava löögi ikka veel laialt levinud legendile, mille järgi Saksamaa ei kaotanud sõda mitte sõjaväljal lüüasaamise, vaid puuduva kodumaise poliitilise toetuse pärast
sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Kavatsus kirjutada romaan sõjast tekkis Remarque'il juba 1917. aastal, kui ta lamas granaadikildudest haavatuna Duisburgi hospidalis. Plaani elluviimiseks läks aga aega üle kümne aasta. Varsti pärast romaani ilmumist hakkasid levima kuuldused, et Remarque oli romaani kirjutanud kuue nädalaga. Juba pärast eeltrükki sai "Vossische Zeitung" tuhandetelt lugejatelt kirju, milles sõjast osavõtnud Remarque'i kirjeldusi kas kiitsid või kritiseerisid. Romaan puudutas hella kohta kaotatud sõja värsket haava ja lõi poliitiliselt ülesköetud meeleollu sisse nagu pikne. "Läänerindel muutuseta" andis hävitava löögi ikka veel laialt levinud legendile, mille järgi Saksamaa ei kaotanud sõda mitte sõjaväljal lüüasaamise, vaid puuduva kodumaise poliitilise toetuse pärast. Paremäärmuslaste
libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Kavatsus kirjutada romaan sõjast tekkis Remarque'il juba 1917. aastal, kui ta lamas granaadikildudest haavatuna Duisburgi hospidalis. Plaani elluviimiseks läks aga aega üle kümne aasta. Varsti pärast romaani ilmumist hakkasid levima kuuldused, et Remarque oli romaani kirjutanud kuue nädalaga. Juba pärast eeltrükki sai "Vossische Zeitung" tuhandetelt lugejatelt kirju, milles sõjast osavõtnud Remarque'i kirjeldusi kas kiitsid või kritiseerisid. Romaan puudutas hella kohta kaotatud sõja värsket haava ja lõi poliitiliselt ülesköetud meeleollu sisse nagu pikne. "Läänerindel muutuseta" andis hävitava löögi ikka veel laialt levinud legendile, mille järgi Saksamaa ei kaotanud sõda mitte sõjaväljal lüüasaamise, vaid puuduva kodumaise poliitilise toetuse pärast
väljendusvahendid olid olulised, valgus kõige tähtsam siiski valgus pidevas liikumises- muutumises. Valgus oli midagi muud kui näitleja nähtavaks tegemise vahend. Appia on mõjutanud just 20. sajandi teise poole teatritegijaid nt ameeriklast Robert Wilsonit. 32) Otto Brahm Berliinis Freie Bühne lavastaja, samanimelise ajakirja toimetaja, uksed avati Ibseni ,,Kummitustega". Oli väga suur Strindbergi ja tema vaadete pooldaja. Vossische Zeitungi tähtsuselt teine kriitik, lasti lahti kui kritiseeris vanamoodsat teatrit. Freie Bühne mõjutusel asutasid sotsiaaldemokraadid 1890. aastal ühingu Freie Volksbühne ehk Vaba Rahvalava, et pakkuda naturalistlikus laadis uut tüüpi draamat töölisklassile. Brahm oli õpetlane ja kriitik. Lavastajatöö usaldas ta proffesionaalsetele näitejuhiabidele, kuid hoidis kõigil lavastustel silma
aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Kavatsus kirjutada romaan sõjast tekkis Remarque'il juba 1917. aastal, kui ta lamas granaadikildudest haavatuna Duisburgi hospidalis. Plaani elluviimiseks läks aga aega üle kümne aasta. Varsti pärast romaani ilmumist hakkasid levima kuuldused, et Remarque oli romaani kirjutanud kuue nädalaga. Juba pärast eeltrükki sai "Vossische Zeitung" tuhandetelt lugejatelt kirju, milles sõjast osavõtnud Remarque'i kirjeldusi kas kiitsid või kritiseerisid. Romaan puudutas hella kohta kaotatud sõja värsket haava ja lõi poliitiliselt ülesköetud meeleollu sisse nagu pikne. "Läänerindel muutuseta" andis hävitava löögi ikka veel laialt levinud legendile, mille järgi Saksamaa ei kaotanud sõda mitte sõjaväljal lüüasaamise, vaid 65