Värvus tume hall. Tüsedus 20-25 cm. E: Lõimis saviliiv (sl). Universaalindikaatori järgi Ph 6,5. Värvuselt heledam kui esimene horisont: kollakashall. Juuri vähe ja õhukesed. Ei ole tihenenud. Tüsedusega 25-40 cm. Üleminek järgmisele horisondile suhteliselt järsk. Btg: Värvus kollakas. Tüsedusega 40-70 cm. Ph 7,0-7,1. Lõimis kerge liivsavi: ls1. Üleminek järgmisele horisondile mõõdukas. Cg: Järgmise horisondi lõimis raske liiv savi : ls3, sest vorstikese saab painutada ringikujuliseks, kuid moodustuvad praod. Tihenenud. Esineb valkjad laigukesi ja roostetäppe. Ph 7,0. Tüsedus 70-.. cm. Värvus kollakas pruun. Kooresus: veeriskivid pinnapeal. Aste 1. 1 Mullanimetus: Gleistunud leetjas muld Mulla siffer: Kig Profiil: A-E-Btg-Cg Lõimisevalem: Ls1-sl-ls1-ls3 Keemine: alates 60-70 cm 5.1.2 Põllumaa sügavkaeve Põllumaa sk.
sisse. Kartulivorsti valmistamine Võta lehter, mille alumise osa läbimõõt on ca2 cm. Võta ca 1 meetri pikkune soolikas. Soolika ühte otsa tee sõlm ja teine tõmba lehtri otsa. Tõsta toores mass lehtrisse ja hakka massi puupulgaga lehtrist soolikasse toppima õrnalt, et soolikas katki ei lähe. Aita käega kaasa massi soolikas allapoole meelitades. Kui soolikas on täis topitud, tee soolikale keerud sisse, nii saad endale vorstikese sobiva pikkusega. http://www.historicfood.com/English%20Puddings.htm Kartulivorsti valmistamine Asetada vorstid külma soolaga maitsestatud vette. Lasta vesi keema ja tõsta vorstid keema tõusnud veest kohe välja. Mitte keeta, sest siis keevad vorstid lõhki! Vorstid jahutada külmas. http://www.historicfood.com/English%20Puddings.htm Vorste on võimalik säilitada lühemat aega külmkapis ja pikemat aega sügavkülmas.
Valmistatakse ka õlifondüüd – pajas kuumutatakse õli ning sellesse kastetakse liha- ning kalaviile. Sõna fondüü tuleneb prantsuse sõnast fondre ehk sulatama ning tähendab ’sulatatud’. fontina – Itaaliast pärit poolpehme koorejuust, mida valmistatakse Alpides asuva Aosta orus elavate lehmade piimast. See sobib nii naturaalselt kasutamiseks – riivimiseks vms, aga ka kuumtöötlemiseks, näiteks kastmete valmistamiseks. frankfurter – kohati tuntud ka Wienerwursti ehk viini vorstikese nime all. Väga pikad ja peenikesed mahedamaitselised vorstid. Algselt tehti neid ainult sealihast ja töödeldi külmsuitsus, nüüdisajal kasutatakse ka muud toormaterjali ja valmistusviise. Eurooplased pruugivad roavalmistusvorstidena, USAs on nende populaarseimaks kasutusviisiks hot dog. frittima – rohkes õlis või muus rasvaines toiduaineid küpsetama. fruits de mer (pr k), frutti di mare (it k)– mereannid: krevetid, merekarbid, kalmaarid,
suhteline sisaldus mulla massis. Füüsikaliseks saviks on osakesed alla 0,01 mm, 0,01-1 mm on füüsikalin eliiv. Lõimise klassifikatsioon on: 0-5% füüsikalist savi- sõmerliiv (l1), 5-10%- sidusliiv (l2), 10-20%- saviliiv )sl), 20-30%- kerge liivsavi (ls1), 30-40%- keskmine liivsavi (ls2), 40-50% raske liivsavi (ls3), 50-65%- kerge savi (s1), 65-80%- keskmine savi (s2), üle 80%- raske savi (s3). Kindlakstegemine: saviliiv- saab teha kuulikese; liivsavi-saab teha 3 mm vorstikese, painutamisel kerge liivsavi praguneb ja murdub, raske liivsavi ainult praguneb. Lõimise järgi jaotatakse mullad kerge, keskmise ja raske lõimisega muldadeks. 1)Kerged mullad on suure poorsusega, hästi õhustatud kuid kahjuks väikese veemahutavusega. Need mullad on põuakartlikud ning saak sõltub sademetest j anende jaotumisest vegetatsiooniperioodil. Hästi kasvavad sellistel muldadel sügavale tungiva juurekavaga taimed ja
* Plastilisus on mulla omadus muuta välisjõu survel oma vormi ja säilitada seda pärast välisjõu lakkamist. Plastilisus on seda suurem: - mida niiskem on muld - mida rohkem füüsikalist savi sisaldab muld Huumus suurendab liivmuldade plastilisust ja vähendab savide plastilisust. Kuna liivmullad on vähesidusad, siis tuleks talle anda juurde orgaanikat, et sidusust suurendada. Kahe- ja kolmevalentsete katioonide (Ca, Mg ja Fe) sisaldus vähendab plastilisust. VORSTIKESE VOOLIMINE Mitte plastilised 6 mm ei ole võimalik Vähe plastilised 6 mm võimalik, 2 mm mitte Mõõdukalt plastilised 4 mm võimalik, 2 mm mitte Väga plastilised 2 mm võimalik * Mulla sidusus omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad (pudedad), sidusus sõltub samadest omadustest kui plastilisuski. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega.