moodustamiseks. Rauda leidub kudede värvainetes, millel on väga suur tähtsus katalüsaatorina rakkude ja kudede hapendusprotsessides. Rauapuudus organismis põhjustab madalat töövõimet, kehvveresust, kasvuhäireid. Inimene vajab rauda 10-20 mg päevas. Naatrium Naatriumi leidub rohkem või vähem peaaegu kõigis toiduainetes (kuid rohkem loomsetes). Lõviosa tarbitud naatriumist pärineb keedusoolast. Rohkesti naatriumi saadakse pagaritoodetest, juustust, vorstidest, sinkidest, margariinidest, konservidest, liha- ja kalatoodetest. Vaid 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame toiduainete loomuliku koostisosana, 50% lisab toiduainetööstus ja 40% inimene ise. Naatriumi imendumist ja omastamist soodustab D-vitamiin. Valgurikas toit häirib mõnevõrra naatriumi imendumist. Naatrium on koostöös kaaliumiga vajalik keha biovedelike keemilise koostise
vigastus. 9 Toitumine Päeva toit jagada 5-6 toidukorra peale. Süüa tuleks iga 2,5 - 3 tunni tagant, mis väldib veresuhkru tõusu ja veresuhkru kõikumist suurtes piirides. Valgu lähteallikad (juustu, vorsti, liha, kala, piima) tuleb süüa mõõdukalt nende suure rasvasisalduse tõttu. Eelistada tuleb lahjat kanaliha (ilma nahata) ja kala. Juustudest ja vorstidest eelistada vähema rasvasisaldusega sorte. Piimast ja piimatoodetest tuleb valida väherasvaseid ja rasvata tooteid. Päeva jooksul ei soovitata piima, keefiri või petti juua üle 0,5 liitri. Muna (just munakollast) ei ole soovitav süüa iga päev suure kolesteroolisisalduse tõttu. Loomsed rasvad asenda taimsete rasvadega (toiduõliga), mis tuleb arvestada kogu päeva toiduga saadud rasvasisalduse hulka. Toiduks tarvitada rohkelt kiudainerikkaid toiduaineid (täisteratooteid, aedvilju,
Täiskasvanu toiduvajadus päevas on vähese liikumise puhul 20-25 kcal oma ideaal- kaalu kilogrammi kohta, keskmise liikumise puhul 30-40 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. Toiduainetest peab organism kätte saama süsivesikutest 50-55 protsenti vaja- likust energiast, rasvadest umbes 30 ja valkainetest 15-20 protsenti. Sobivad toidu- ained on aed- ja juurviljad, kartulid, teraviljatooted, riis ja makaronid. Piimatoodetest eelistada rasvavaba piima ja hapupiima. Tuleks hoiduda rasvasest lihast, vorstidest ja juustudest. Joogid peaksid olema suhkruvabad. Vältida tuleks magusaid alkohoolseid jooke ning õlu. Insuliiniga ravitava diabeedi puhul tuleb päevane toidukogus jagada kolme põhisöögikorra vahel. Lisaks peab olema veel kolm einet: hommikupoolikul, õhtupoolikul ja õhtul. 3.2 Tablettravi Kui dieetravi ei ole piisav, siis alustatakse tablettraviga. Esimeseks ravimivariandiks on sulfonüüluurea. Need suurendavad insuliini eritumist ja vähendavad seeläbi vere glükoosisisaldust
7 Soovitused diabeedihaigele Diabeetiku toit on tavaline toit. Päeva toit jagada 5-6 toidukorra peale. Süüa tuleks iga 2,5 - 3 tunni tagant, mis väldib veresuhkru tõusu ja veresuhkru kõikumist suurtes piirides. Valgu lähteallikad (juustu, vorsti, liha, kala, piima) tuleb süüa mõõdukalt nende suure rasvasisalduse tõttu. Eelistada tuleb lahjat kanaliha (ilma nahata) ja kala. Juustudest ja vorstidest eelistada vähema rasvasisaldusega sorte. Piimast ja piimatoodetest tuleb valida väherasvaseid ja rasvata tooteid. Päeva jooksul ei soovitata piima, keefiri või petti juua üle 0,5 liitri. Muna (just munakollast) ei ole soovitav süüa iga päev suure kolesteroolisisalduse tõttu. Loomsed rasvad asenda taimsete rasvadega (toiduõliga), mis tuleb arvestada kogu päeva toiduga saadud rasvasisalduse hulka. Toiduks tarvitada rohkelt kiudainerikkaid toiduaineid (täisteratooteid, aedvilju,
Puritaanide liikumine annab ennast tunda kõikjal. ,,tavaline hea toit" ja ,,tõeline lihtne söök" on endiselt au sees, andes selgelt mõista, et keerulised ja kauni väljanägemisega road pole ei head ega tõelised. Somerset Maugham täheldas, et Inglismaal võib väga hästi süüa saada, kui süüa lihtsalt kolm hommikusööki päevas. Ehkki suurepärane kodutehtud inglise hommikueine särisev pidusöök peekonist, munadest vorstidest, grillitud tomatitest, seentest, neerudest, suitsuheeringast jne. hakkab maad andma uskumusele, et lahustuv kohv ja maisihelbed on tervislikumad, võib seda endiselt nii päeval kui ka öösel vabalt saada maanteede teeninduskeskusest. 4.6.2 Joomine Populaarsed joogid on hele õlu ja mandri ning Ameerika pudeliõlu, eriti noorte seas, kes muidu käivad enamasti ,,temaatilistes baarides", kuid traditsiooniline õllepint, mis kunagi oli väljasuremise äärel, on läbi teinud taassünni
Edaspidise diabeedi ravi määrab raviarst vastavalt diabeedi tüübile. 2.2.4 DIABEETRAVI SOOVITUSED Diabeetiku toit on tavaline toit. Päeva toit jagada 5-6 toidukorra peale. Süüa tuleks iga 2,5 - 3 tunni tagant, mis väldib veresuhkru tõusu ja veresuhkru kõikumist suurtes piirides. 1. Valgu lähteallikad (juustu, vorsti, liha, kala, piima) tuleb süüa mõõdukalt nende suure rasvasisalduse tõttu. Eelistada tuleb lahjat kanaliha (ilma nahata) ja kala. 2. Juustudest ja vorstidest eelistada vähema rasvasisaldusega sorte. Piimast ja piimatoodetest tuleb valida väherasvaseid ja rasvata tooteid. Päeva jooksul ei soovitata piima, keefiri või petti juua üle 0,5 liitri. Muna (just munakollast) ei ole soovitav süüa iga päev suure kolesteroolisisalduse tõttu. 3. Loomsed rasvad asenda taimsete rasvadega (toiduõliga), mis tuleb arvestada kogu päeva toiduga saadud rasvasisalduse hulka. 4
küpsetisi, kastmeid. 286 Foto lk. 154 – 10.15. Õunakook Foto 10.10. Õunakook Liha süüakse palju. Kõige rohkem söövad eestlased sealiha. Rahva lemmikuks on praetud liha, kuid moodi on tulnud ka liha grillimine. Palju süüakse hakkliharoogi, need on enamasti praetud. Vorstidest on toidulaual keedu- ja suitsuvorstid. Suvel süüakse grillvorste, jõuluajal aga verivorste. Kõige vanema kasutusega on sült. Seda võib leida ka pea igal suuremal peolaual. Foto lk. 153 – 10.13. Metskitserullid praetud kaalikatega Foto 10.11. Metskitserullid praetud kaalikatega Värske kala on kättesaadav üle Eestimaa. Kala praetakse, grillitakse, küpsetatakse. Kadumas on komme valmistada toite keedetud kalast.
annaabi.ee 
