New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 158 10 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 161 11 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 97- 98 3 7aastaselt(agoge)12. Hea näide spartiaadi mentaliteedi vormimisest annab ka krüpteia13, mille käigus ei toimu ainult militaar-füüsiline kujunemine, vaid sugesteeritakse subjekti üleolekut helootide üle. Viimane on huvitav näide sots. "ajupesust", sedalaadi programmeerimine on modernistile võõras, kuid iseloomustab markantselt, millistele alustele tugineb Sparta linnriiklik korraldus. Selge kontrast, mis lõhestas Kreekalikud sugupooled lõplikult lahku, ilmneb meeste ühispidustuste raames, milleks on Syssitionid Spartas ja Symposionid mujal kreekas
kodeerimine, edastamine, vastuvõtmine, dekodeerimine, müraallikad (suhtlustakistused) ja tagasiside. Nende omavaheline toimimismehhanism on näidatud järgneval joonisel: Suhtlusahel Kodeerimine tähendab seda, et sõnumi saatja kodeerib ehk mõtestab oma mõtte teatud sümbolitesse, väljendades seda sõnades ja kehakeele abil. Kodeerimisel tuleb sõnumi saatjal silmas pidada sõnumi eesmärki. Millise vormi sõnum võtab, sõltub selle oskuslikust ,,vormimisest" saatja poolt ning sõnumi edastamisviisidest ehk -kanalitest. Sõnumi edastamiseks kasutatakse kas suulist või kirjalikku edastamisviisi ja kehakeelt. Suulise ehk verbaalse sõnumi edastamist täiendavad alati oluliselt mitteverbaalsed ehk kehakeele signaalid, mis väljendavad tundeid ehk emotsioone, suhtumist ehk hoiakut, täiendavad, laiendavad ja täpsustavad sõnumit, hõlbustavad suhtlust eripärastes olukordades jne. Sõnumi
Tagasiside Joonis1. Suhtlusahel 2 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Kodeerimine tähendab seda, et sõnumi saatja kodeerib ehk mõtestab oma mõtte teatud sümbolitesse, väljendades seda sõnades ja kehakeele abil. Kodeerimisel tuleb sõnumi saatjal silmas pidada sõnumi eesmärki. Millise vormi sõnum võtab, sõltub selle oskuslikust ,,vormimisest" saatja poolt ning sõnumi edastamisviisidest ehk -kanalitest. Sõnumi edastamiseks kasutatakse kas suulist või kirjalikku edastamisviisi ja kehakeelt. Suulise ehk verbaalse sõnumi edastamist täiendavad alati oluliselt mitteverbaalsed ehk kehakeele signaalid, mis väljendavad tundeid ehk emotsioone, suhtumist ehk hoiakut, täiendavad, laiendavad ja täpsustavad sõnumit, hõlbustavad suhtlust eripärastes olukordades jne. Sõnumi edastajal (nt
summa. Selle teooria arendajad väidavad, et selline segunemise on väga oluline protsess ja on aluseks selle kuidas me mõtleme. (Evens jt 2007: 19-20) 5. Kognitiivne lähenemine grammatikale: juhtmõtted Evens jt leiavad, et just nagu ka kognitiivses semantikas on siin väga suur hulk fookuseid ja huvisid. Osa kognitiivse lingvistika järgijaid on huvitatud kognitiivsete mehhanismide selgemaks muutmisest. Teised on huvitatud lingvistilisete ühikute kirjeldamisest ja vormimisest. Selliseid teooriaid kutustakse konstrueerimise grammatikaks. (Evens 2007: 20) Kognitiivse grammatika juhtmõtted on: · Sümboli tees Evens jt leiavd, et sümboolne tees on eriline selle poolest, et ta põhiühikuks on sümboolne üksus, millel on kaks poolt: semantiline (tähenduse) ja fonoloogiline (heli). See, et keel on sümboolne, pärineb Saussure'i keeleteooriast. Kognitiivses lähenemises ei uuri grammatika tähendusest eraldi nagu teeb seda formaallingvistika
Eestile. Kitzberg ,,Külajutud" kogumik 1915. Küla 1. Romanitiline 2. Realistlik 3. Sümbolistlik(20. Saj algus), ekspressionistlik (Tuglas, Jaan Oks). Esimesena kasutas külatemaatikat Jannsen (ei tohiks liialdada religiossusega, propageeris edasipüüdlikkust ja korralikkust). (NB: Tõnu Õnnepalu Klaasveranda baltisaksa vaade 20. Saj I pooles ,,Kõik me oleme pärit sakstest, mõisast" sakslased oluline osa meie identiteedi vormimisest, geenid ja vaated segunevad) Külapildi loomise viise (enamasti paralleelsed) : 1)vastandus (mõis vs küla, pimedus vs valgus, kehv põld vs vohav loodus, kultuur vs loodus) 2)hübriidus -ressentiment ehk vimm indiviidi tasandil, eraldatakse mõisast, ollakse vastu (Võllamäe Päärn Mahtra Sõjas, kulmineerub rahutustega, vastuhakuga. Kirjanikud võimendavad väga hõõrdumist ja maailmade erinevust. -hübriidsus, kaks maailma lootusetult kokku kasvanud, valitsev julgustab alluvat
annaabi.ee 
