15. sajand ❖ Temaatika enemasti usuline, pühalik ja ilmalik sulasid kokku, II poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutamised ja kaasaegsete inimeste portreed. Sajandi lõpus ka antiikmütoloogiat. ❖ Feskotehnika, II poolel võeti Madalmaades kasutusse õlivärvid. ❖ Tähtsaim keskus oli Fierenze. ❖ Tsentraalperspektiivi kasutamine (alates 1440) ❖ MASACCIO - “Püha kolmainsus”, tsentraalperspektiivsus ❖ PIERO della FRANCESCA - eriti matemaatiline, vormikindlus. Freskod Rimini ja Arezzo kirikutes ❖ SANDRO BOTICELLI - 15. sajandi II poole Fierenze kuulsaim kuntsnik. “Veenuse sünd”, “Kevad” Kõrgrenessansi arhitektuur. ❖ Püüdluseks suurejooneline tervik, üksikosade lülitmine ehitise üldmuljesse ❖ BRAMANTE- Tempietto, Rooma Peetri kirik- jäi Bramante surma tõttu esialgu pooleli ❖ MICHELANGELO- Jätkas Bramante tööd, muutis veits jne Kunst Itaalias 16. sajandil. ❖ Kunstielu uueks keskuseks Rooma
tooteid. Vask-ammoniaakkiud (kupro) Kasutusel on olnud ka kupro nime all. Vask-ammoniaakkiud kasutusvaldkonnad: Kasutatakse nii mono- kui staapelkiuna sarnaselt viskoosile karvastatud voodririiete valmistamisel (spordirõivad), spordijalatsid. Tootmine on üsnagi kallis. Kaubandusliku nimetusena esineb ka bemberg. Modaalkiud Modaal on sarnane viskoosile, kuid parendatud omadustega. Suure tugevusega niiskes olekus, esemetel on hea vormikindlus. Modaalkiud on oma omadustelt sarnane puuvillale. Modaalkiud on olnud kasutusel ka polünooskiu nimetuse all. Modaalkiu omadused ja hooldus on sarnane viskooskiule. Modaalkiu kasutusvaldkonnad: Kasutatakse staapelkiuna voodipesu, särkide, pluuside ja vaba aja rõiva valmistamisel. Modaal on väga sarnane puuvillale. Lyocell-kiud Tehiskiudaine, mida saadakse keskkonda säästvamal meetodil (nt. viskoosi tootmine põhjustab keskkonnale suurt reostust). Lyocell on puuvillast tugevam
Cyrillus Kreek (1889-1962) Ta sündis Läänemaal ja õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni. Koos Mart Saarega on eesti rahvusliku koorimuusika rajaja ja üldse üks meisterlikumaid koorikomponiste eesti muusikas. Hindas regivärsilise rahvalaulu väärtusi ja kogus rahvalaule. Oma teostes ei muutnud rahvaviisi, vaid selle ümbrust. 4 Loomingule iseloomulik orkestraalsus, mõistuspärasus, vormikindlus. Kasutas polüfooniat, eriti kaanonit. On ka rahvalaulust ja koraalist puutumata ning loodusest inspireeritud loomingut (Nõmmelill, Talvine õhtu). Tippteoseks peetakse esimest eesti reekviemi, mis on loodud 1927 Peeter Süda mälestuseks. See toetub eesti rahvaviisile ja seda võib esitada nii eesti kui ladina keeles. Puudub reekviemile omane dramaatilisus, käsitleb surma kui loomulikku elu lõppu. Teoseid: · Sirisege, sirbikesed · Mu süda, ärka üles
-Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial -Tema teosed on kui inimeksistentsi väljapääsmatuse sümbolid -Kafka maailmal ei ole kindlat, ühest tähendust -Kafka siseelu on lakkamatu visklus üksinduseiha ja inimliku igatsuse vahel Essee- isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Essee vormivabadus on suur. Tähtis ei ole vormikindlus. Lihtne viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri-täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks on nimekirja vaja koostada. Järgmisena nimekirja analüüsida. ,,Lausutud sõna on kui lendu lastud nool" Psühhoanalüüs -Kirjanduse uurimise meetod -Sai alguse 19. Saj algul ja on tugevasti mõjutanud 20.saj kirjandust ning kirjandusteadust -Kirjanduskäsitlus lähtub Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooriast -Seda võib rakendada nii autori, teose kui ka lugeja uurimisel
teravus, paradoksaalsus; sügav pilk ellu ja selle terava pildi reljeefide laiaks hõõrumine, ilusa leidmine ja relatiivse väärtuse näitamisega sellesama ilusa väikeseks tegemine; inetu avastamine ja selle õigustamiseks põhjuste otsimisega sellesama inetuse kõrgemaks tõstmine. Pingsat tõetahet kroonib lõpuks saalomonliku tühja töö pessimism, mida leevendab aga huumor. Niisuguses olukorras on teose ehituses laialivalguvus ning vähene vormikindlus paratamatu. Kunstliku võtte tarvitamist, mis efektselt tõstaks millegi ilmekaks, sellega tõestades midagi, tugevasti pooldades midagi, on peaaegu lootusetu oodata. Samal ajal oleks kunstliku võtte järele tarvidust, mis autori mõtete tulva rohkem keskendaks või mis tõstaks pinevust. . H. Tammsaare esimestes pikemais jutustustes ,,Rahaauk" (1907) ja ,,Uurimisel" (1907) oleks olnud kunstliku võtte rakendamiseks soodsat pinda. Kuigi jutustuses ,,Uurimisel"
annaabi.ee 
