teevad mõlemat. 3) Ideoloogia ei väljendu ainult teose sisus, vaid ka vormis. Paljude marksistlike kirjanike jaoks on parim vormiline väljendus realistlik, kujutab tegelikku maailma täpselt ja selgelt, võimaldab kõige paremini väljendada ajastu ühiskondlik-majanduslikke ebavõrdsusi. Nn. eksperimentaalne kirjandus > lugejale raskesti ligipääsetav, keskendub kirjandusteose vormile ja üksikisiku teadvusele. Samas, paljud marksistlikud kriitikud hindavad ka vormieksperimente > kogemuse fragmenteeritud esitamine, võõrandumine > viitab inimese võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas. Marxistlik kirjandusteadus laias laastus käsitleb kõik nii, et kõik on mingis mõttes majandusest mõjutatud. Kui on baasi, ehk tootmissuhete ja pealisehtius, ehk jaotussuhete eristus, siis sellele võib taandada, millised on marksismis ühiskonna suhted. Kunst ning ka kirjandus on selle ühiskonna
Paljud teosed teevad mõlemat. 3) Ideoloogia ei väljendu ainult teose sisus, vaid ka vormis. Paljude marksistlike kirjanike jaoks on parim vormiline väljendus realistlik, kujutab tegelikku maailma täpselt ja selgelt, võimaldab kõige paremini väljendada ajastu ühiskondlik-majanduslikke ebavõrdsusi. Nn. eksperimentaalne kirjandus > lugejale raskesti ligipääsetav, keskendub kirjandusteose vormile ja üksikisiku teadvusele. Samas, paljud marksistlikud kriitikud hindavad ka vormieksperimente > kogemuse fragmenteeritud esitamine, võõrandumine > viitab inimese võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas. Küsimused 1) Kas kirjandusteos toetab (teadlikult või alateadlikult) kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? Kriitiku eesmärk on teose neid aspekte paljastada 2) Kas teos kritiseerib kapitalismi, imperialismi või teatud klassiväärtusi? Kuidas tekst sellist
3) Ideoloogia ei väljendu ainult teose sisus, vaid ka vormis. Paljude marksistlike kirjanike jaoks on parim vormiline väljendus realistlik, kujutab tegelikku maailma täpselt ja selgelt, võimaldab kõige paremini väljendada ajastu ühiskondlik-majanduslikke ebavõrdsusi. Nn. eksperimentaalne kirjandus > lugejale raskesti ligipääsetav, keskendub kirjandusteose vormile ja üksikisiku teadvusele. Samas, paljud marksistlikud kriitikud hindavad ka vormieksperimente > kogemuse fragmenteeritud esitamine, võõrandumine > viitab inimese võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas. Küsimused 1) Kas kirjandusteos toetab (teadlikult või alateadlikult) kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? Kriitiku eesmärk on teose neid aspekte paljastada 2) Kas teos kritiseerib kapitalismi, imperialismi või teatud klassiväärtusi? Kuidas tekst sellist
ballaade. · H. Visnapuu luulet pingestas vastuolu südamega tuntud tõe ja tegelikkuse vahel, arvustava ja heakskiitva suhtumise vahel ühiskonna elus toimuvasse. · J. Semper tugines hoopis enam vahetule elulisele kogemusele kui enne, usaldas enam meelte andmeid, seni abstraktsesse käsitluslaadi jõudis värske vere tuiget. · J. Barbarus püüdis vahendada kaasaegset maailmapilti ja elutunnetust, oli kõige sotsiaalkriitilisema hoiakuga autoreid ning harrastas julgeid vormieksperimente. · J. Kärner võitis tunnustuse looduslüürikuna, ta värss omandas klassikalise selguse ja sujuvuse. Uusi jooni tuli iga arvestatava lüüriku loomingusse, igaüks püüdis leida oma andelaadile kõige paremini vastavat väljendust. · Poeediindividuaalsustelt ja stiililaadidelt silmapaistvalt mitmekesine, ilmutas luule aastail 1923--1928 siiski ühtsust arengu põhisuunas. Varem domineerinud romantiline stiili-ideaal taandus. Lüürikud vaatlesid elus
· H. Visnapuu luulet pingestas vastuolu südamega tuntud tõe ja tegelikkuse vahel, arvustava ja heakskiitva suhtumise vahel ühiskonna elus toimuvasse. · J. Semper tugines hoopis enam vahetule elulisele kogemusele kui enne, usaldas enam meelte andmeid, seni abstraktsesse käsitluslaadi jõudis värske vere tuiget. · J. Barbarus püüdis vahendada kaasaegset maailmapilti ja elutunnetust, oli kõige sotsiaalkriitilisema hoiakuga autoreid ning harrastas julgeid vormieksperimente. · J. Kärner võitis tunnustuse looduslüürikuna, ta värss omandas klassikalise selguse ja sujuvuse. Uusi jooni tuli iga arvestatava lüüriku loomingusse, igaüks püüdis leida oma andelaadile kõige paremini vastavat väljendust. · Poeediindividuaalsustelt ja stiililaadidelt silmapaistvalt mitmekesine, ilmutas luule aastail 1923--1928 siiski ühtsust arengu põhisuunas. Varem domineerinud romantiline stiili-ideaal taandus
annaabi.ee 
