pragmaatikat. Tegelikult kuulub vestlusanalüüs pragmaatikasse, kuna uurib eelkõige suhtlust ja suhtluskäitumist, seda mis toimub suhtluses ja vestluspartnerite vahel. Vestlust analüüsitakse loomuliku salvestuse abil, mis on toimunud spontaanselt, mitte salvestuse jaoks esile kutsutult. Salvestatud suhtlust analüüsitakse salvestuse ja transkriptsiooni abil. Transkriptsioon püüab kajastada suhtlejate vastastikuseid mõjutusi: 1) vooruvahetuse dünaamikat (vooru algus, lõpp, pealerääkimised, pausid, hingamine voorualustussoovina) 2) kõne edasiandmise iseärasusi (tooni liikumine, rõhud). Vestlusanalüüs on empiiriline uurmismeetod, mikroanalüüs, mis hoidub kontseptuaalsetest konstruktsioonidest ja statistilistest analüüsimeetoditest. Vestlusanalüüsi meetodi eripäraks ongi selle empiirilisus (mis see on ja milles seisneb, kuidas on seotud tegevuste
2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3. Keele omandamise perioodid (koogamine, lalin, ühesõnalause, kahesõnalause jms). Lause keskmine pikkus omandamiskriteeriumina Lapse kõne arengu etapid (Elliot; Crain ja Lillo-Martin) elukuu 1. 2. nutt, suhtlemine puudub [?] 3. 4. koogamine, naeratus ja naer, vooruvahetuse tekkimine 5. 7. vokaalne mäng 7. 12. korrutav lalin 9. 18. mittekorrutav lalin 12. esimesed sõnad 18. kahesõnalaused umbes 2 aste I 400 sõna, LKP 1.75 2.6 aste II 900 sõna, LKP 2.25 3 3.6 aste III 1200 sõna, LKP 2.75 3.6 4 aste IV 1500 sõna, LKP 3.5 45 aste V 1900 sõna, LKP 4.0 4
91. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar KONVERSATSIOONIANALÜÜS ehk VESTLUSANALÜÜS (CA) - Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus kõnevoorude vahetamine vestluses Vooruvahetuse (ingl turn taking) põhireeglistik 1) Kui kõnevooru esimeses võimalikus siirdekohas a) on voor üles ehitatud nii, et kõneleja osutab järgnevale kõnelejale, on sellel õigus ja kohustus voor üle võtta, teistel seda õigust ega kohustust pole;b) pole järgmist kõnelejat määratud, hakkab tööle iseregulatsioon: vooru võtab üle see, kes esimesena jaole jõuab;c) pole järgmist kõnelejat määratud
-argikeele analüüs loomulikus ümbruses -vestluse struktuur (schegloff ja jefferson) -voor (turn) voorude vahetumise struktuur, seda reguleerivad põhimõtted -uurimisobjektiks võib olla : -argivestlus -institustiooniline vestlus (nt arst-patsient; registratuurikõned etc) rakendused dialoogsüsteem on arvutiprogramm, mis suudab inimesega teatud teemadel loomulikus keeles kõne või teksti vahendusel suhelda (ALFRED - teadis, mis kinodes on) vooruvahetuse põhiüksused 1)kui konevooru esimeses võimalikus siirdekohas a)osutab teisele (kes peab üle võtma vooru - kohustus/õigus) b)pole järgmist nimetatud- iseregulatsioon - kes esimesena jaole jõuab) c)pole järgmist nimetatud - algkõneleja jätkab ise, kuni keegi tahab üle võtta 2)kui ei kasutata reeglit 1a ega 1b, siis edasi hakkab samas süsteem 1a-c tööle naaberpaarid (eeldatakse ootuspärast reageeringut) küsimus-vastus tervitus-tervitus
Argikeele analüüs loomulikus ümbruses Vestluse struktuur (Schegloff & Jefferson) Vaadeldakse Voor (ingl turn) voorude vahetumise struktuur ja seda reguleerivad põhimõtted. Uurimisobjektiks võib olla: a) argivestlus Kuidas te midagi öelda saate, kuidas aru saate, millal saab vahele segada b) institutsionaalne vestlus (nt arstipatsiendi suhtlus, telefonikõnede alustus jmt) infotelefonidele vastamise väljendid Vooruvahetuse põhireeglistik 1) Kui kõnevooru esimese võimalikus siirdekohas (tuleb ära tunda) a. On voor üles ehitatud nii, et kõneleja osutab järgnevale kõnelejale on sellel õigus ja kohustus voor üle võtta, teistel seda õigust ega kohustust pole; b. Pole järgmist kõnelejat määratud, hakkab tööle iseregulatsioon: vooru võtab õle see, kes esimesena jaole jõuab; c
annaabi.ee 
