Kontserdi arvustus Advendikontsert kellamuusikaga 13. detsembril kell 17.00 toimus Tartus, Pauluse kirikus advendikontsert. Esinesid Arsis´e erinevad rühmad: täiendõppe 1. rühm, täiendõppe 2. rühm, tüdrukute ansambel ja Tartu kellade ansambel. Kõikide rühmade dirigendiks oli Mari Tooming. Rahvas hakkas kohale voorima juba poole viiest. Kui kell oli saamas juba paari minuti pärast 17, olid kõik vabad kohad hõivatud ja hilisemad tulijad seisid ukse juures püsti. Paar minutit pärast viite õhtul algaski kontsert. Kontserdi kava oli koostatud niimoodi, et järjest esinesid erinevad rühmad. Vähem aastaid õppinud rühmad enne ja rohkem õppinud hiljem. Enne iga uue rühma laval esinema hakkamist luges üks neiu rahvale järjejutuna jõuluteemalist lastejuttu väikesest tüdrukust ja tema jõuluootusest
Ta paistis nii siiras ja ta oleks nagu tõsiselt huvitunud minu heaolust. Mul oli hea tunne. Ma teadsin, et ma ei ole enam enda saladusega üksi. Kohvikus veetsime me veel paar tundi ja hiljem astusid läbi paar minu sõpra, kellele ma enda uut klassikaaslast väga heade sõnadega tutvustasin. Hiljem, kui juba õhtu hakkas saabuma helistasid mu vanemad ja palusid koju tulla. Mu vanaemal oli sünnipäev tulemas ja sugulased hakkasid vaikselt meie kodus läbi voorima. Tahtsin ka neid väga näha, seega kiirustasingi bussi peale. Kodus ütles mu ema, et see uus tüdruk mõjub sulle hästi. Ja mina vastasin, et mõjub küll: ''Ta on nii positiivne! Emal oli hea meel. Palus mul ta enda juurde külla kutsuda. ''Tahan ka seda imetüdrukut näha!'' ütles ta. Õhtu oli olnud pikk ja Unemati ei viivitanud enda tulekuga just kaua. Hoolimata imetoredast päevast ei saanud ma öösel rahu. Ma nägin veidrat unenägu. Ma tülitsesin enda uue sõbrannaga
konverentsil kokku leppinud. Kuid Dresdeni pommitamisel olid hoois teised eesmärgid. Dresden, mida kutsuti Elbe- äärseks Firenzeks, oli Saksamaa kaunimaid linnu. 1945. aasta algul oli linna raidteejaamu ja vabrikuid pommitatud kahel korral. Et Dresden asus Inglise lennuväljadest kaugel, näis ta olevat õhurünnakute eest kaitstud ning seepärast evakueeriti sinna lapsi ohustatud linnadest. 1945. aasta veebruari algul hakkasid linna voorima läände tungivate Vene vägede eest põgenevad saksa naised ja lapsed. Dresdenis oli loendamatu arv laatsarette ja sidumispunkte, kus võeti vastu idarindel haavatasaanuid. linna lähedal laagrites hoiti aga tuhandeid sunnitöölisi Belgiast, Prantsusmaalt ning teistest maadest. samuti tuhandeid vene,inglise ja ameerika sõjavange. 13. veebruaril 1945 elas Dresdenis väidetavalt 950 000 inimest nende hulgas 250 000 põgenikku.
Kui poja jälle külla tulid tuli ka Rukki- Aureliano. Nad ehitasid raudtee ja küsisid kolonel andis selleks raha ja varsti oligi rong seal. Pimestatud nii paljudest ja nii imeväärsetest... ...leiutistest. Ei saanud Maconda rahvas rahu. Toodi kino, millest rahvas aru ei saanud, kuna sama näitleja mängis eri osi. Grammofon...Mister Herbert tuli rongiga ja sõi Buendiade pool banaane. Tänu temale tuli rongiga palju biolooge ja hüdrolooge. Rahvamassid hakkasi kohele voorima, kes ei hoolinud arhidrktuurist ja ehitasid sinna kuhu tahtsid. Buendiate maja oli kui võõrastemaja, mis pidi kõigile süüa pakkuma. Varsti tulid linna veel kaks koloneli last. Ilus Romedios ajas meestel pead segi kaks olid end juba tema pärast tapnud ja mehed hakkasid kahtlustama needust. Kolmas oli, kui Romedios end pesi vaatas mees katuse pilust sisse ja kukkus end surnuks. Siis alles hakati tast eemale hoidma. Kui Romedios koos Amarantaga
mootorsõidukitele on sild suletud (Tootsen 1998 b). Hoolimata keelust on ikka leidunud rikkujaid, kes autoga üle silla sõitnud. Autoliikluse takistuseks on rajatud nii valle kui metallist tõkkeid (Breidaks 2002). Mõned saareelanikud on soovinud silla ümberehitust, et võimalik oleks autoga üle sõita. Kohalik elanik Silja Suija aga on selle vastu ja ütleb, et kui sild oleks avatud ka autodele, siis hakkaks suve perioodil autodega poolsaarele suvitajad voorima. Linnavalitsusel silda ümber ehitada ei ole plaanis (Suviste 1999). Roosisaare sillast rääkides ei saa mainimata jätta Roosisaart. Roosisaar on poolsaar Võrus, mis eendub Tamula järve kirdekaldal (Vikipeedia, Roosisaar). Arvatakse, et kunagi moodustas Tamula järv koos oma sõsarjärvega Vagula ühise veekogu ning Roosisaar oli saar. Tänu veeseisu alanemisele eraldusid järved ning saarest sai poolsaar (Pullat 1984). Roosisaarel olla asunud kunagi muinasaegne asulakoht (Puhkaeestis.ee)
Lehe hommikune väljaanne teatas, et ,,Titanic" on uppumas, õhtune aga, et laev on uppunud. Kell 8 hommikul hakkasid lehemehed ründama White Stari büroohoonet. ,,,,Titanic" on uppumatu," kinnitas ajakirjanikele kompanii asepresident Philip Franklin. ,,Isegi, kui ta põrkas kokku jäämäega, püsib ta veel piiramatu aja veepeal. Selles pole mingit kahtlust." Samal ajal telegrafeeris ta põrgulikult kapten Smithile ja nõudis juhtunu kohta teateid. Keskpäevaks hakkas büroohoonesse voorima ,,Titanicu" reisijate omakesi ja sõpru. Neile kinnitati, et ,,Titanic" on uppumatu, ja et kaks kuni kolm päeva seisab laev ikka vee peal. Lõpuks kell 18.15 telegrafeeris ,,Olympic", et ,,Titanic" uppus kell 2.20 öösel, ,,Carpathia" korjas üles 675 reisijat ning on teel New Yorki. Kell 19 tunnistas Franklin ajakirjanikele: ,,Dzentelmenid, pean teile teatavaks tegema kibeda tõe: ,,Titanic" uppus täna hommikul 2.20." Midagi täpsemat keeldus Franklin ütlemast. Kuid vähehaaval
annaabi.ee 
