Muusika arvustus Käisin kuulamas Kadri Voorandi kontserdit Nordea kontserdimajas 4. detsembril, kus ta esitas kuulsa Suurbritannia laulja Adele’i loomeperioodi mängituimaid hitte. Laval oli 10 tuntud pillimängijat seal hulgas trummar Petteri Hasa, kitarrist Erki Pärnoja, jazzpianist Joel Remmel, bassist Mihkel Mälgrand ning 3 taustalauljat. Kadri Voorand on džässmuusik, laulja ja helilooja, kelle muusika varieerub tänapäeva džässist popi ja folgini
aasta sügisest töötab ta ka õpetajana G. Otsa nim. Muusikakoolis. Taavo Remmel(1964) on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia, töötanud nii orkestrandi kui õppejõuna, teinud sooloesinemisi ning osalenud erinevates jazzansamblites ja projektides. Ta on teinud koostööd ka mitmete mainekate välisriikide muusikutega, näiteks Julian Joseph, Brian Melvin ja Chip Crawford. Remmel on osalenud rohkem kui 30 CD salvestamisel. Triot kuulates tõmbas minu tähelepanu kõige rohkem Kadri Voorandi väga omapärane hääl, julgeksin väita, et ainulaadne Eestis. Tema hääletrikid, emotsioonid ja liigutused kõik olid kokku väga pöörased, aga samas nii huvitavad, et minu tähelepanu ei kadunud küll hetkekski. Võrreldes 2009. aastaga, kui Voorand esines Kuressaares, on tema vahepealne areng olnud minu arvates tohutu. Tema hääletoon ja vigurid, mis tollal olid mulle üpriski vastukarva, lummasid sel kontsertil täielikult.
Dede (sopran), Arno Tamm (bariton), Aare Külama (bass), Kadri Voorand (alt). Datevik Hovanesian on Nõukogude dzässi esileedi, kuid nüüd juba pea veerand sajandit New Yorgis tegutsev armeenia dzässitäht ja vokaalpedagoog. Juba 80.aastatel jõudis Datevik esimest korda Eestisse ning salvestas muusikat tuntud eesti muusikutega. Kontserdi ülesehitus oli äärmiselt tasakaalustatud, sest kõrvuti Valgre loominguga kõlas seal veel uuemat Kadri Voorandi, Meelis Vindi ja Kristjan Randalu dzässiloomingut. Kõik kontserdil esitatud Valgre laulud olid uutes dzässilikes arranzeeringutes. Peale selle oli huvitav kuulata vaheldumisi instrumentaalpalasid, lugusid võimeka seksteti Estonian Voices esituses ning Datevik Hovanesiani küpset häält tasakaalustamas kõike eelnevat. Kontserti alustas Estonian Dream Big Band instrumentaalpalaga ,,Saaremaa valss". Järgnevalt oli laval kahe Valgre looga dzässilikus võtmes Datevik Hovanesian. Esimesel
Kadri muusikaõpingud algasid juba noores eas, nimelt õppis ta klaverit, folk-viiulit ja käis ka oma ema juhitud rahvaansamblis laulmas. Jazz-laulu juurde leidis Kadri oma tee hiljem, mil asus õppima Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias. Nüüdseks aga jätkab ta oma õpinguid juba Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Tema muusika on suhteliselt varieeruv ja ulatub kaasaegsest jazzist kuni pop/latin-jazzini välja. Kuressaares sai kuulda Kadri Voorandi enda loomingut, mille tegi eriliseks lauljatari omapärane hääl. Kui nooruke artist kontserdit sissejuhatas, ei osanud arvatagi, et laudes võib temast välja tulla selline ootamatu hääl. Tema hääles oli tunda palju enesekindlust ning tugevust, lisaks oli see ka veel ka madal ja selge, mis on jazz-lauljatele üsnagi iseloomulik.Kuid teda vaatadates jäi lihtsalt suu lahti, sest tõesti sellist noort talenti jazzis pole ma enne kuulnud
Voorand ja Rasmus Puur. Kontsert algas Pärt Uusbergi loodud naiskooriteosega ,,7 laulu Neitsi Maarjale". Tsükkel on kirjutatud Aarne Saluveerile ja ETV Tütarlastekoorile ning selle 7 osast esitati kontserdil 6. Sellele järgnes noore helilooja Rasmus Puuri kaks laulu ,,Ainus, mis alati käes" ja ,,Sule silmad...", mis on pärit tsüklist ,,Kolm laulu Doris Kareva sõnadele". Värskust ja energiat tõid kontserdisse Kadri Voorandi kaks uhiuut lugu pealkirjadega ,,Su pilk mind puudutab" ja ,,Kuristikel tantsides". Lisaks esitati lugusid, mis on ETV Tütarlastekoori repertuaaris olnud aastaid ja on toonud neile palju kuulsust, näiteks ,,Sampo tagumine", ,,Peace Upon You, Jerusalem" ja ,,For Music". Pärt Uusberg on noor eesti helilooja ja koorijuht, kes on sündinud 16. detsembril 1986 Raplas. Ta on lõpetanud G. Otsa nimelise muusikakooli koorijuhtimise eriala ning omandanud
annaabi.ee 
