seekülmub. Kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele- osad jõed toituvad sademetest, kui on palju sademeid kasvab ka veetase. Osadele jõgedele mõjub õhutemperatuur, kui kevadel hakkavad liustikud sulama siis see vesi satub sealt jõkke ja tõstab vee taset. Maailmamere osa kliima kujunemises: mered ja eriti ookeanid kujundavad Maa kliimat, akumuleerivad päikeseenergiat ja pehmendavad suuri temperatuuri kõikumisi. põhjavesi tekib sademetest mis langevad maapinnale kuid ei satu otse vooluvetesse vaid imbuvad läbi pinnase raskusjõu mõjul. Paikneb maapinna vettpidavates kihtides. Liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale. Hüdrosfäär- vesikest, maad ümbritsev katkendlik kest, mille moodustab ookeanide, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri ja liustikuvesi. Geiser- perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vulkaanilistel aladel. Lang- sängi kalle. Vooluhulk- vedeliku kogus, mis teatud ajaühikus läbib voolu ristlõiget.
24. Võrdle Lääne- ja Kesk-Euroopa jõgesid Lõuna-Euroopa jõgedega. V:Lääne- ja Keks-Euroopa jõed saavad sageli alguse mäestikest. Need jõed toituvad vihmaveest ning on aasta läbi veerohked. Lõuna-Euroopa peamist vetevõrgu osa etendavad vihma- või põhjaveest toituvad jõed. Talvel on need veerikkad, ent suvel jäävad peaaegu kuivaks. 25. Kuidas moodustub põhjavesi? V:Kui sajab vihma, satub suur osa sademeist otse vooluvetesse ja liigub mere poole, osa aga imbub maasse. Pealmised sette- ja kivimkihid, nt liiv ja kruus lasevad vett läbi ning nii satub sademevesi üsna sügavale maapõue. 26. Mis on allikas? V:Allikas on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. 27. Kui sügaval paikneb Eestis põhjavesi? V:100-700 m sõgavusel. 28. Miks on Pandiverre rajatud veekaitseala? V:Et puhast põhjavett säilitada. 29. Milleks kasutatakse põhjavett?
suudmealal Põhjavesi Põhjaveeks nimetatakse maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes olevat vett Vettkandev kiht – vesi liigub vabalt poorides Vettpidav kiht – vett mitteläbilaskvad materjalid Põhjavee kiht – tekib vett mitteläbilaskvale kihile Infiltratsioon – sademed või pinnaseveed ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase Karst – põhjavee lahustav ja uuristav toime Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsioonimooduliga (cm/s, m/ööpäevas) Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbumine Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine
· Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) Rannikud ja rannaprotsessid VT fail Rannikud. VT fail hydrosf MÕISTED, lk 32 Põhjavesi Põhjaveeks nim maakoore kivimite ja setete poorides, lõhenedes jm tühikutes olevat vett 1) Vettkandev kiht vesi liigub vabalt poorides 2) Vettpidav kiht vett mitteläbilaskvad materjalid INFILTRATSIOON On see kui osa veest, mis langeb sademetena maapinnale, ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse FILTRATSIOONIMOODULIGA cm/sek, m/ööpäevas Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest Põhjaveevaru suureneb · Sademevee infiltratsioon · Soodest imbub · Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb · Allikate äravool · Taimede veetarve · Auramine maapinnalt · Väljapumpamine
Maaparanduse kahjulik mõju veekogudele on paljudes Eesti piirkondades viimastel kümnenditel vähenenud ja vee-elustik ning vee kvaliteet taastumas. Niisiis on õige aeg taastada ka jõevähi asurkond elamiseks sobivates veekogudes[2]. 7.2 Reostus Veereostusest tulenev eutrofeerumine ja orgaaniliste setete kuhjumine loob vähile sobimatud elutingimused. Paljud taimekaitsemürgid on vähile eriti mürgised, sest nad on välja töötatud putukate st. lülijalgsete hävitamiseks. Põldudelt vooluvetesse sattuvad taimekaitsemürkide jäägid põhjustavad seepärast vähi suremisi[2, 3]. 7.3 Haigused ja parasiidid 7.3.1 Vähikatk Ohtlikem infektsiooniline vähihaigus, levib väga kiiresti, nakatab peaaegu kõik vähid ja surmab nad u 8 päevaga, hävitades lühikese ajaga praktiliselt kogu veekogu vähistiku (järele jäävad vaid üksikud). Seda põhjustab Ameerikast sisse toodud vetikseen (Aphanomyces astaci), kelle levikule on tublisti kaasa aidanud lähinaabrusesse sisse
Vee lubjasisaldust (seega Ca sisaldust) võib tõsta lupjamisega, selle tagajärjel happeline vesi neutraliseerub e. pH tõuseb. Vee lupjamist on parem teha vähkidest võimalikult kaugel - nii, et vähini jõudev vesi sisaldaks vaid lahustunud kaltsiumi. 10 Mürgised ained Paljud taimekaitsemürgid on vähile eriti mürgised, sest nad on välja töötatud putukate st. lülijalgsete (aga viimaste hulka kuulub ka vähk) hävitamiseks. Põldudelt vooluvetesse sattuvad taimekaitsemürkide jäägid põhjustavad seepärast vähi suremisi. Kontsentratsioonid, mille juures pooled katsevähkidest surid (LD50) 96 tunni jooksul : Putukamürgid: DDT 0,6 mg/l Endrin 0,3 mg/l Metüülparatioon 0,04 mg/l Malatioon 5,5 mg/l Carbarüül 2,0 mg/l
annaabi.ee 
