omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumisemuutused. Lühikesed ja pikad pinnalained Pinnalaineid saab jagada lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeste pinnalainete lainepikkus on vee sügavusest palju väiksem, pikkadest lainetest saab aga rääkida, kui lainepikkus on vee sügavusest vähemalt 20 korda pikem ja sel juhul ulatub lainete mõju veekogu põhjani. Madalas, rannikulähedases vees tekivad sageli murdlained. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad tüüpilisi pinnalaineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Pinnalained on ka ummiklained. Ringlaine Ringlaine korral on lainefrondiks ringjoon. Ringlained on ristlained. Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega. Ringlaine tekib siis kui visata kivi vette või kui part ujub vees. Ruumilaine Ruumilained esinevad Maa sisemuses. Ruumilained jaotatakse omakorda kaheks liigiks - piki- ja ristilained.
Kuidas toimub kolvi liikumise kiiruse reguleerimine. Silindris liikuva kolvi kiirus võrdub sisuliselt silindri vedelikuga täitumise kiirusega ehk vedeliku voolukiirusega silindris. Seega kolvi liikumise kiirus: v1 = q1/A1 Kolvi liikumis kiirust saab muuta drosseli abil. 19) Vedeliku voolamisel esinevad voolu takistuste liigid ja neist tingitud rõhukadu mõjutavad tegurid (voolureziim, takistustegurid, voolukiirus, torustiku ehitus, jne). Rõhukadusid esilekutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: - hõõrde- ehk lineaartakistused, - kohalikud takistused. Vedeliku voolureziimid: *Laminaarne e. Kihiline voolamine. *Turbulentne e. Keeriseline. 20) Kirjeldage, millised on voolava vedeliku mehaanilise energia vormid. Nende omavaheline seos. Energia vorme on kaks : kineetiline ja potentsiaalne energia. Voolava vedeliku rõhk on suurem toru nendes osades, kus vedeliku kiirus on väiksem ja väiksem nendes osades, kus kiirus on suurem. Kitsamates osades, kus
• kümnendiksekunditest (kapillaarlained) • tundideni (loodelained). Vee pindpinevus määrab 2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumise muutused. Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Lainete mõõdetavad omadused Pinnalainete (tuule-, ummik-, murdlainete) elementide suurus sõltub kujust võnkumisperioodist levimiskiirusest Lineaarse pinnalaine omadused on täielikult määratud laine pikkuse L või perioodiga T laine kõrgusega vee sügavusega H Laine elementided lainehari (crest) – maksimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast,
Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Mis piirab vedeliku voolukiirust torustikus? Vooluhulgaks nimetatakse ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogust. Vedeliku voolu kiirus samas vedeliku voolus on pöördvõrdeline voolu ristlõike pindalaga. v1/v2 = A2/A1 15.Rõhulang voolamisel torustikes. Rõhulangu põhjustavad tegurid. Voolav vedelik kaotab liikumisel energiat, mis kulub voolamisel esinevate takistuste ületamiseks. Rõhukadusid esilekutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: · hõõrde- ehk lineaartakistused · kohalikud takistused Rõhukaod, mida põhjustavad hõõrdetakistused, on põhjustatud voolava vedeliku hõõrdumisest vastu torustiku seinu aga samuti vedeliku osakeste omavahelisest hõõrdumisest. Kohalikud takistused on seotud vedeliku voolu kiiruse ja suuna muutumisest, mille põhjusteks on torustiku konstruktsioon ja süsteemi elemendid. 16. Vedeliku voolamisel esinevad takistused ja nende mõju voolamise tingimustele.
A- Voolu ristlõike pindala, Vedeliku voolukiirust torustikus piirab ??????? Voolu keskmine kiirus- vedeliku kõigi osakeste ühesugune kiirus, millega liikudes annavad nad tõelise vooluhulga. 11. Rõhulang vedeliku voolamisel torustikes. Rõhulangu põhjustavad tegurid. Milles väljendub rõhulangu mõju voolamise tingimustele? Energiakadu väljendub voolava vedeliku rõhu vähenemises, mistõttu nimetatakse seda rõhukaoks (rõhu languks). Rõhukadusid esile kutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: hõõrde- ehk lineaartakistused, kohttakistused. Rõhukaod, mida põhjustavad hõõrdetakistused, on tingitud voolava vedeliku hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja vedeliku osakeste omavahelisest hõõrdumisest ning nad on võrdelised voolu läbitud teepikkusega. Kohttakistused on põhjustatud vedeliku voolu kiiruse ja suuna muutumisest, mille põhjusteks on torustiku konstruktsioon ja süsteemi elemendid
võrreldes väikeste vesikondadega. Merepoldrid asuvad avamere ääres, kus suublas esinevad tõusu- ja mõõnaperioodid ning tormi ajal võib veetase olla kõrge pikka aega. Neid poldreid iseloomustavad kõrged massiivsed tammid. 50)Millised hooldustöid tuleb teha kraavidel ja milliseid drenaazil? Järelvalve käigus tuleb pidevalt jälgida kraave, eriti sel perioodil, mil seal on vett. Kraavidest tuleb eemaldada kõik sinna juhuslikult sattunud kivid, mättad jm. voolutakistused, jälgida kraavikindlustise seisukorda ja vajaduse korral kõrvaldada selle rikked, hoolitseda, et truupide sisse- ja väljavooluavad oleksid puhtad. Kraavid tuleb tingimata üle vaadata sügisel, enne külmade saabumist, ja sealt kõrvaldada kõik üleliigne. Sellega on tehtud suurem osa ettevalmistustest kevadise suurvee läbilaskmiseks. Suurveeperioodil tuleb jälgida, et vee poolt kaasatoodud risu ei ummistaks sissevoolu truupidesse. 51)Millised on ebarahuldava kuivenduse põhjused?
Lõpppunkti kaugusest, kõrgusest ja võrgu konfiguratsioonist olenevad pumba töö parameetrid sh. dünaamiline surve ja tootlikkus. Reaalse pumba ja võrgu karakteristiku (tunnusjoone) järgi saab leida pumba tööpunkti parameetrid (joon.21). Pumba valimisel on vaja teada milliseid parameetrid pumbalt nõutakse st. milliste parameetritega peab vedelik jõudma antud võrgu lõpppunkti. Seetõttu on vaja teada kui suuri survekadusid tekitavad voolutakistused võrgus. Võrgu takistuste (survekadu) alusel veevõtukohast kuni lõpppunktini koostatakse antud võrgu tunnusjoon (karakteristika), mis näitab kui suurt survet on vaja torustiku (võrgu ) alguses , et nõutud kaugusele ja kõrgusele (võrgu lõppu) jõuaks nõutud survel (H) vajalik veehulk (Q). H(Q) pumba survekarakteristika H(Q)võrk - võrgukarakteristik
annaabi.ee 
