Soojusülekanne elektriaparaatides Voolujuhti läbiva voolu tulemusena tekivad juhis alati kaod. Selle tulemusena eralduv soojus kandub juhti ümbritsevasse keskkonda. Soojusülekanne toimub alati kuumemalt osalt külmemale kuni nende temperatuurid tasakaalustuvad, kusjuures mida suurem on temperatuuride vahe, seda intensiivsemalt toimub soojusülekanne. Eristatakse kolme soojusülekande vormi - soojusjuhtivus, konvektsioon ja kiirgus. Soojusjuhtivuse all mõistetakse materjali omadust spontaanselt ära anda soojusenergiat
Esimestel neist on otentsiomeeter takisti konstantse takistuse väärtusega R p , millel libiseb liugur, mis moodustab elektrilise kontakti. Liugur on mehaaniliselt ühendatud uuritava objektiga, mille liikumist tuleb üle kanda.Takistus R liuguri ja takisti ühe otsa vahel moodustab liuguri asend ja takisti ehitus. Potentsiomeetriliste andurite takisti võib olla kas elektrijuht või voolujuhtiv riba. Kui nendes andurites on kasutatud õhukest kalibreeritud voolujuhti koos liuguriga, neid nimetatakse ka reohordmuunduriteks (reohordideks). Kui voolujuht on mähitud karkassile, neid nimetatakse reostaatanduriteks. Lihtsamalt öeldes liigub mass maha igal kiirendusel ja venib jõuga, mille kaudu saab arvutada täpse kiirenduse. Joonis 3. Joonisel on kujutatud mehaaniline kiirendusandur Mehaaniline kiirendusandur: hall kiirendusmõõturi kast liigub küljelt küljele, mass jääb teatkud hetkelmaha ja see näitabki kiirendust.
elektrivälja. Kõikide laetud kehade ümber on elektriväli. Mis on homogeenne väli ? Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Mis on potentsiaalne väli? väli, mille töö ei sõltu liikumistee kujust Kus tekib magnetväli ? Muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Mida saab leida Ampere jõu järgi. Kuidas leida Ampere jõu suunda? ( Tee joonis Amperi jõu suuna selgitamiseks ) on jõud, millega magnetväli mõjutab voolujuhti. jõu suund sõltub magnetvälja suunast. jõu suuna määrab vasaku käe reegel. s Fa Kirjuta Ampere seaduse vaalem koos tähtede selgitustega. Magnetväli-B, juhtmelõigule mõjuv jõud- F, voolutugevus- I, juhtmelõigu pikkus- l, siinusega nurgas- α, võrdetegur-k F=kIBsin α Millise jõu määrab kindlaks Lorentzi jõud,kuidas leida tema suunda. Mis on induktsioonivool.Mis on eneseinduktsioonivool. Mis põhjustab nende voolude tekke
Energiakaod elektriaparaatides 1. Millised elektriaparaadite töötades tekivad tema voolujuhtides ja magnetahela osades, isolatsioonis ja konstruktsioonielementides energiakaod, mis muutuvad soojuseks 2. Millest tingitud sellest ühe ja sama voolujuhi takistus on alalisvoolu ja vahelduvvoolu korral erinev vahelduvvoolu korral on voolujuhi takistus suurem tänu pinnaefektile ja lähedusefektile. a. Pinnaefekti olemus seisneb järgnevas. Kui voolujuhti läbib vahelduvvool, siis tekitab ta vahelduvmagnetvälja, mille jõujooned sulguvad nii voolujuhi ümber kui voolujuhi sees. Vahelduvmagnetväli indutseerib voolujuhis elektrimotoorjõu, mis on voolujuhile rakendatud pingele vastassuunaline. Selle emj väärtus on seda suurem, mida rohkem magnetvälja jõujooni haarab voolujuhi mingit osa voolujuhi keskmist osa haarab rohkem jõujooni kui
magnetvälja suuna vahel. , või F=BILsin Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. Jõu suund on määratav vasaku käe reegliga: kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. Ampere'i jõud Ampère'i jõud on jõud, millega magnetväli mõjutab voolujuhti. Lorentzi seadus magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast v-vektori ja B-vektori vahel. Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. F = qvBsin Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suuna kui ka magnetvälja suunaga. Positiivse laenguga osakesele mõjuva jõu suund on määratav vasaku käe reegliga.
(oksiidikihiga kaetud). ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 30 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Tabel 6.1 Vasklati lubatud voolutugevused 6.1.2. Voolujuhi valik kestva voolu järgi Voolujuhi valikul tuleb lähtuda suurimast kestevvoolust, mis võib voolujuhti läbida. Kestevvooluks loetakse voolusid, mis läbivad latti kauem kui 10...15 minutit, sest selle ajaga jõuab latt kuumeneda püsitemperatuurini. Arvutusliku voolutugevuse leidmisel peab hindama elektrivõrgus esineda võivaid erakorralisi olukordi, nt ühe trafo väljalülitumist ja koormuse ülekandmist teistele alajaama trafodel, ülekandeliinide avariilistel väljalülitumistel talitlusse jäänud liinide koormuse kasvu jms
annaabi.ee 
