1.4. Töö käik. 1. Tutvu juhendaja abiga seadmete tööga ja alusta labori ülesannete täitmist. 2. Mõõda magnetpaketi kaal m0 . m0 = 164.81 (g) 3. Võta üles jõu (F), mis mõjub vooluga juhtmele, sõltuvus voolust ( I ) kahe eri pikkusega (L) vooluga juhtme juures täites allolevad tabel 1 ja tabel 2 ning joonista vastavad karakteristikud F=f(I) Selleks mõõda erinevate voolu väärtuste juures magnetpaketi kaal, kui tema magnetväljas läbib voolujuhet vastav vool kahe eri pikkusega voolujuhtme korral ( mI ). Kaalude vahe ( mI m0 ) on proportsionaalne jõuga, mis tekib magnetväljas vt. valem 2. 2 Tabel 1 Voolujuhe SF39 jrk nr I(A) m1(g) F(N) Fm(N) 1 1 165.05 0.002352 0
• Käed, vabalt rippuvad riietusesemeid ja pikad juuksed tuleb alati tööriista pöörlevast osast eemal hoida. • Tööriista enne kasutamist kindlasti lugeda manuaal läbi kuidas ning mis juhul kasutada, kuidas käsitleda, mis tigimustel ning kuidas välja lülitada. Metallitreipink • 1. Ära koorma seadet üle. Seade töötab kõige paremini ja ohutumalt talle ettenähtud kiiruse juures. • 2. Käsitse voolujuhet ettevaatlikult ja hoidu vigastamast seda. Ära mitte kunagi ühenda seadet • vooluvõrgust lahti juhtmest tõmmates. Kaitse juhet kuumuse, õli ja teravate servade eest. • 3. Lülita seadmest alati vool välja enne, kui eemaldad pistiku pistikupesast. Pilt metallitreipingist
4. Töö käik 1. Tutvu juhendaja abiga seadmete tööga ja alusta labori ülesannete täitmist. 2. Mõõda magnetpaketi kaal m0 . M0 = 164,7 (g) 3. Võta üles jõu (F), mis mõjub vooluga juhtmele, sõltuvus voolust ( I ) kahe eri pikkusega (L) vooluga juhtme juures täites allolevad tabel 1 ja tabel 2 ning joonista vastavad karakteristikud F=f(I) Selleks mõõda erinevate voolu väärtuste juures magnetpaketi kaal, kui tema magnetväljas läbib voolujuhet vastav vool kahe eri pikkusega voolujuhtme korral ( mI). Kaalude vahe ( mI – m0 ) on proportsionaalne jõuga, mis tekib magnetväljas vt. valem 2. Voolujuhe SF38 Jrk.nr. I(A) mi(g) F(N) Fm(N) 1. 1 165,12 0,004116 0,003528 2. - - - - 3. 3 165,8 0,01078 0,010584 4
2. Mõõda magnetpaketi kaal m0 . m0 = 164,5 (g) 3. Võta üles jõu (F), mis mõjub vooluga juhtmele, sõltuvus voolust ( I ) kahe eri pikkusega (L) vooluga juhtme juures täites allolevad tabel 1 ja tabel 2 ning joonista vastavad karakteristikud F=f (I) Selleks mõõda erinevate voolu väärtuste juures magnetpaketi kaal, kui tema magnetväljas läbib voolujuhet vastav vool kahe eri pikkusega voolujuhtme korral ( mI). Kaalude vahe ( mI – m0 ) on proportsionaalne jõuga, mis tekib magnetväljas vt. valem 2. Voolujuhe SF39 Tabel 1 Jrk. Nr. I (A) mI (g) F (N) Fm (N) 1. 1,0 164,93 0,0042 0,003 2. 2,0 165,44 0,0092 0,006
m0 = 164.67[g] 3. Võta üles jõud (F), mis mõjub vooluga juhtmele, sõltuvus voolust ( I ) kahe eri pikkusega (L) vooluga juhtme juures täites allolevad tabel 1 kuni 6 ning joonista vastavad karakteristikud. F=f (I ) (3) Selleks mõõda erinevate voolu väärtuste juures magnetpaketi kaal, kui tema magnetväljas läbib voolujuhet vastav vool kahe eri pikkusega voolujuhtme korral ( mI). Kaalude vahe ( mI m0 ) on proportsionaalne jõuga, mis tekib magnetväljas vt. (2). 4. Magnetpaketi magnetvälja tugevus ( induktsioon ) B = 101[mT] 5. Arvuta valemi (1) abil Fm [N] väärtused sõltuvalt voolutugevusest I [A] ja kanna tabelitesse 1 kuni 6. [ sin = 1 ]. 6. Võrdle saadud F ja Fm väärtusi. Tabel 1 Voolujuhe SF37 Jrk.nr
Selgitada, kas sellise ühendusviisi puhul tarbijate sisse ja väljalülitamine mõjutavad teiste voolutarbijate tööd? 16.Takistite segaühendus. 1. Teha segaühenduse skeem. Millist skeemi nimetatakse segaühenduseks? 2. Kuidas leitakse segaühenduse korral kogutakistust? 3. Mis on pingejagur, kus teda kasutatakse? 4. Mida nimetatakse lühiühenduseks? 5. Milline on lühise korral ahela kogutakistus ja milline on ahelas vool? 6. Millise vooluga lubatakse koormata iga voolujuhet 1mm kohta, mille juures juhe ei kuumene üle? 7. Mis on lühiühenduse põhjustajaks? 8. Nimetada lühiühenduse põhjused. 9. Selleks, et vältida lühist, tuleb täita järgmisi nõudeid: ... Nimeta. 10.Mida tehakse lühiste vältimiseks? 17.Keemilised vooluallikad. 1. Milleks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid? 2. Nimetada vooluallikaid mis on ühekordselt kasutatavad? 3. Millised vooluallikad on korduvkasutatavad? 4. Mis on keemiliste vooluallikate tunnusjoonteks? 5
annaabi.ee 
