õhuvooluga. Aerodünaamiline kogujõud on aga tõste- ja takistusjõu vektorsumma. Kuitahes suur ka tõstejõud poleks, ei saa takistusjõud kunagi võrduda nulliga, mistõttu aerodünaamiline kogujõud ei saa koosneda vaid tõstejõust ega olla seega õhuvooluga täiesti risti. Õige vastus on: ei, sest takistusjõud ei võrdu liikumisel kunagi nulliga. Kas on võimalik, et voolujoon pöördub 180 kraadi tagasi? Voolujoone suuna muutus pole põhimõtteliselt küll millegagi piiratud, kuid tuleb arvestada, et reaalne liikumine on pidev ja igas ruumipunktis peab kiirus olema määratav. Kui voolujoon pöörduks tagasi või muudaks suunda hetkeliselt, siis selles murdepunktis pole kiiruse väärtus määratav, mis on jällegi vastuolus mehaanilise liikumise seadustega. Ükski keha ega ka pidev keskkond ei saa muuta
Euleri meetod vaadeldakse kiirusvektoreid. Väljendab voolamist kiiruste vektorväljana. Voolujoon on kiirusväljas asub kõverjoon, mille igas punktis puutuja siht ühtib kiirusvektori sihiga selles punktis. Muutuvas voolus on voolujoon kõver, mis ühendab eri punktide kiirusvektoreid mingil hetkel. Muutumatu voolamise korral on voolujooned püsiva kujuga ja langevad kokku trajektooriga. Voolujoone võrrand: kiirusvektori ja joone puutuja sihid ühtivad: . Voolujoone võrrand on seega: uxdz uzdx=0. Voolujoone võrrandit rahuldab funktsioon , milles osatuletised on: , Järeldub, et =const on voolufunktsioon. Kui anda sellele funktsioonile väärtusi, saadakse voolujoonte parv. Et kiirusvektor on suunatud piki voolujoont, siis voolujooned ei saa lõikuda. Potentsiaalne voolamine on selline, mille puhul voolukiirused rahuldavad tingimusi: Kiiruse potentsiaal
ehk kavernid. See esineb pumpade juures siis kui vedeliku rõhk langeb allapoole tema aurumise kriitilist rõhku pumpamise temperatuuril ja vedelik hakkab keema. 34. Pumba valiku põhimõte olemasolevale veesüsteemile ja pumba tööpunkt. Tuleb arvestada torude läbimõõtudega ning vajamineva survega, mille pump peab saavutama. Võrgu ja pumba karakteristikate kõverate lõikepunkt on pumba tööpunkt. 35. Kiiruste väli ja voolujoone mõiste Üldjuhul on liikuva vedeliku üksikutes punktides kiirused erinevad nii suuruselt kui ruunalt. Teatud kindlal ajahetkel võib kiirust igas punktis kujutada vastava kiirusvektorina. Sellist vektorite süsteemi nimetatakse kiiruste väljaks. Voolujooneks nimetatakse sellist kõverat kiirusteväljas, kus kiirusvektor on igas punktis kõverale puutujaks. 36. Potentsiaalne liikumine Potentsiaalne liikumine on selline liikumine, mille puhul vedeliku kiirused vastavad
kohta =F/l Pindpinevustegur sõltub vedeliku keemilistest omadustest ja temperatuurist.SI süsteemis on pindpinevusteguri ühikuks N/m. 2.2.Vedelike dünaamika 2.2.1.Joa pidevuse teoreem · Vedeliku liikumise oleku saab määrata,kui iga ruumipunkti jaoks on teada kiirusvektor,kui aja funktsioon · Vedeliku voolamise kirjeldamiseks on voolujooned-mõttelised jooned voolavas vedelikus,mis on defineeritud nii,et kiirusvektor igas vedeliku punktis ühtib voolujoone puutujaga · Ideaalseks nimetatakse vedelikku,mida ei saa kokku suruda ja kus puudub sisehõõre · Vedeliku statsionaarse voolamise puhul on kiirusvektor igas voolava vedeliku punktis const.,samuti ka rõhk · Joa pidevuse teoreemi kohaselt,ideaalse vedeliku hulk,mis voolab ajaühikus läbi voolutoru iga ristlõike,on const S1V1=S2V2=const Ehk dV/st=sv=const v-voolamise kiirus s- voolutoru ristlõike pindala
=F/l Pindpinevustegur sõltub vedeliku keemilistest omadustest ja temperatuurist.SI süsteemis on pindpinevusteguri ühikuks N/m. 2.2.Vedelike dünaamika 2.2.1.Joa pidevuse teoreem Vedeliku liikumise oleku saab määrata,kui iga ruumipunkti jaoks on teada kiirusvektor,kui aja funktsioon Vedeliku voolamise kirjeldamiseks on voolujoonedmõttelised jooned voolavas vedelikus,mis on defineeritud nii,et kiirusvektor igas vedeliku punktis ühtib voolujoone puutujaga Ideaalseks nimetatakse vedelikku,mida ei saa kokku suruda ja kus puudub sisehõõre Vedeliku statsionaarse voolamise puhul on kiirusvektor igas voolava vedeliku punktis const.,samuti ka rõhk Joa pidevuse teoreemi kohaselt,ideaalse vedeliku hulk,mis voolab ajaühikus läbi voolutoru iga ristlõike,on const S1V1=S2V2=const Ehk dV/st=sv=const vvoolamise kiirus s voolutoru ristlõike pindala
· Vedeliku voolamise kirjeldamiseks on voolujooned-mõttelised jooned voolavas vedelikus,mis on defineeritud nii,et kiirusvektor igas vedeliku punktis ühtib voolujoone puutujaga · Ideaalseks nimetatakse Vedeliku ja õhu piirpinna lähedal on vedelikku,mida ei saa kokku suruda molekulidevaheliste tõukejõudude osakaal ja kus puudub sisehõõre väiksem kuna vedeliku molekulide põrgete · Vedeliku statsionaarse voolamise
v1 /2+gh1+p1=v2 /2+gh2+p2. Lõiked S2 ja S2 olid võetud suvaliselt, seepärast võib väita, et voo-lutoru igas lõikes on 2 2 avaldise v2/2+gh+p väärtus ühesugune. Võrrand on päris täpne ainult lõikepinna S läheduses nullile, s.o. kui voolutoru tõmbub voolujooneks. Nii peab suurusi p, v ja h, mis esinevad võrrandi mõlemal poolel, omistama sama voolujoone kahele suvaliselt valitud punktile. Tulemuse võime sõnastada nii: statsionaarselt voolavas ideaalses vedelikus kehtib piki suvaliselt valitud voolujoont tingimus: v2/2+gh+p=const. seda nim. Bernoul-li võrrandiks. Ehkki võrrand on tuletatud ideaalse vedeliku jaoks, kehtib ta küllalt hästi ka reaalsete vedelike puhul, kui sisehõõrdumi-ne nendes on väike. (joon.3) §39. Harmoonilised sumbumatud võnkumised. Vaatleme süs., mis koosneb vedru otsas rippuvast kuulikesest massiga m
Kiiruste väli vektorväli, millega kirjeldatakse vedelike ja gaaside liikumist (voolamist). Voolavas vedelikus või gaasis on igas ruumipunktis vedeliku või gaasi kiirus vektoriaalsena määratav ja seetõttu ongi liikumine kirjeldatav kiiruste väljana. Joonte (voolujoonte) meetod on üks graafilisi meetodeid vektorvälja kirjeldamiseks. Voolamise puhul on voolujooneks kujuteldav pidev joon, mille igas punktis on sellele punktile vastavad kiirusvektorid voolujoone puutuja sihilised. Voolujoon annab infot voolamise suuna, mitte aga otse voolamise kiiruse kohta. Ideaalse vedeliku korral annab infot voolamise kiiruse kohta voolujoonte tihedus. Jõuväljade (gravitatsiooniväli, elektrostaatiline väli) korral kasutatakse vastavalt jõujoonte mõistet. Laminaarne voolamine on voolamise rezhiim, kus voolujooned ei moodusta kinniseid kõveraid, st.
annaabi.ee 
