Kodus olevad elektritarvitid on kohtkindlad (näiteks laelamp, elektripliit, pesumasin jms.), mis asuvad samas kohas ning nende ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist ja teisaldatavad (näiteks raadio, tolmuimeja, kohvimasin jms.), mida saab ühendusjuhtme otsas oleva pistiku abil ühendada suvalise pistikupesa ehk seinakontaktiga. Kõik elektrivõrgud kokku moodustavad ühtse elektrijaotusvõrgu, mis on ühendatud elektrijaamades olevate vooluallikatega Kõik kohtkindlad ja teisaldatavad elektritarvitid on ühendatud elektrijaotusvõrku rööbiti. kõrgepinge liinid Kodune elektrivõrk Hoonete ja ruumidesisene elektrivõrk koosneb juhtmestikust, harukarpidest, lülititest, pistiku ja lambipesadest. Suuremas osas hoonetes on seniajani kasutusel vanad elektrisüsteemid
Ohmi seadus 1.Millest sõltub voolutugevus juhis? V: Kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus 2.Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel? V: voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega 3.Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest? V: juhi takistus sõltub juhi enda omadustest, mõõtmetest ja materjalist ning temperatuurist. 4.Kuidas põlevad erinevate vooluallikatega ühendatud lambid? V: Kui vooluringis üks lamp läbi põleb või pesast eemaldada, põleb teine edasi. Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta. 5.Millest lähtudes võib oletada, et voolutugevus juhis sõltub pingest juhi otstel? V: siis, kui voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega 6.Millest lähtudes võib oletada, et voolutugevus juhis sõltub juhi omadustest? V:
o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu. Elektromotoorjõud E on võrdne töögaW, mida teevad kõrvaljõud, s.t mitteelektrilise päritoluga energiaallikad, elektrilaengu q ümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses: Elektromotoorjõu mõõtühik on volt. Elektromotoorjõud on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks vooluringis tehakse 1 dzaul tööd.Elektromotoorjõu mõistet kasutatakse peamiselt seoses elektromagnetilise induktsiooniga ja elektrokeemiliste vooluallikatega. 6. Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust. Vedelikuna on aine voolav ja selle kuju on tavaliselt piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab. Tema ruumala on rangelt määratletud temperatuuri ja rõhuga. Vedelik avaldab survet nii anuma külgedele, kui ka tema sisse asetatud objektidele. Selline rõhk kandub üle igasse suunda, olenemata kaugusest ja suurendes sügavuses. Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid)
Elekrimõõtmised 16. Laboratoorsed tööd koos juhendite ja indeksitega 1. Juhusliku suuruse jaotusseaduse uurimine võrgupinge näite varal EM-1 2. Elektriliste suuruste mõõtmine LF-17 3. Mõõtetulemuste töötlemine ja määramatuse hindamine lineaarse regressiooni meetodit kasutades FMA-9 4. Tutvumine vooluallikatega, kuivelemendi uurimine EM-4 5. Tutvumine vooluallikatega, arvuti toiteploki uurimine EM-5 6. Vee elektrijuhtivuse uurimine LF-18 7. Inimkeha elektrijuhtivuse uurimine EM-7 8. Pooljuhi keelutsooni laiuse määramine EP-10.1 9. Tutvumine elektronostsillograafiga EM-9 10
o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu. Elektromotoorjõud E on võrdne tööga W, mida teevad kõrvaljõud, s.t mitteelektrilise päritoluga energiaallikad, elektrilaengu q ümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses: Elektromotoorjõu mõõtühik on volt. Elektromotoorjõud on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks vooluringis tehakse 1 dzaul tööd. Elektromotoorjõu mõistet kasutatakse peamiselt seoses elektromagnetilise induktsiooniga ja elektrokeemiliste vooluallikatega 10.Vahelduvvoolu parameetrid . Siinuselektromotoorjõu saamine vahelduvvoolugeneraatoris. kõrge sisendpinge madal sisendpinge kõrge väljundpinge madal väljundpinge sisendi lekkevool Toite katkestus lekkevool Jõudeoleku toitevool Siinuseline vahelduvvool on kirjeldatav võrrandiga i = Im sin a, i voolu hetkväärtus amprites (A)
Isobaarne soojusefekt (qp) jääval rõhul toimuv soojusefekt. ne. See seletub keem ühendite, solvaatide tekkega. Aine lah-ne võib Redoksreakts-del on suur tähtsus looduses, tehnikas : nt keem- Gaaside erald-se puhul peab süst kulutama osa oma en-st paisumis olla seot ruumala efektiga, nt tek vees etanooli või väävelhappe lah-l te vooluallikatega töötamisel, korrosioonil, põlemisel, tööks, kui juures paisumis töö on võrdne rõhu ja ruumala muutuse vees lahus, mille maht on väiksem lähteainete mahtude summast. hingamisel, raku ainevahetuses. korrutisega w=PV. Erinevus siseen muutuse ja entalpia muutuse See on seot solvatsiooniga, keem sideme tek-ga aine ja vee vahel, 7.1 Redoksreaktsioonid galvanielementideks.
annaabi.ee 
