uurides mingit elulaadi eripära, ei pruugi uurijale see eripära nii kontrastselt välja paista, kui ta ei tea kogu kultuuri harjumusi ning tavasid. Keskenduda ei saa ka vaid erinevustele, vaid peaks keskenduma ka ühisjoontele. „Uurimus ei toetu lihtsalt isikuomadustele, vaid neile omadustele, mida inimesed kasutavad teistega suheldes.“ Ehk iseloom on ju individuaalne ning just suhtlemist teistega, mõtlemist ning mõttemaailma voolivad ju selle kultuuri, kus inimene elab, omadused ning eripärad. „Me ei suuda kunagi mõista muutumist, kui meil pole selget ettekujutust järjepidevusest. Kõigis sotsiaalsetes muutustes, samuti revolutsioonides on alati midagi, mis ei muutu.“ See väide tundub mulle kui üldtuntud tõde, kuid ometi pole ma seda endale iialgi lahti sõnastanud. Ei saagi ju näha muutust, kui me ei tea, kuidas varem olukord oli. Peame nägema ja
Tänapäeval on sõprus hästi tähtis, sest üksikuna on suhteliselt raske hakkama saada, ja öeldakse ikka, et tutvused tulevad tulevikus kasuks. Et aga hea sõpruse aluseks on ühised huvid ja/või mõtlemisviis, siis püüavad sõbrad kas muuta või lähendada enda maailmapilti üksteise omale. Nõnda ongi väikestviisi õpetajateks ka meie sõbrad ja tuttavad, kes võivad meid nii halvale kui ka heale poole kallutada. Unustada ei tohiks ka tõeliselt tarkasid eeskujusid, inimesi, kes voolivad meie arusaamist ümbritsevast ja aitavad meil saavutada haritust õpetajaid. Minu jaoks on pedagoogid tähtsad inimesed, kelle sõnu ja tegemisi võtan igati arvesse, sest nemad on minust mitmeid kordi kogenumad ja haritumad. Mainimata on veel aga kõige tähtsam eeskuju perekond. Ema, isa, õed, vennad on need inimesed, kes on meid sünnist saati ümbritsenud, meid toetanud, kiitnud, laitnud, armastanud ja ka karistanud. Kõikide
oma kodumaalgi näha, et suved ning kevaded on pikemaks veninud ning talved lühemaks ja lumevaesemaks muutunud. Võidaks mõista maailma ja inimese vahelist seost mõlemas on 70% vett. See omakorda tähendab, et kõik, mis siin maailmas eksisteerib on üks. Kui teeme loodusele kahju, teeme sama palju iseendale viga. Kuidas saavad inimesed olla nii halastamatud looduse vastu, mis pakub meile elamiseks peavarju, sööki ja turvatunnet? See suur blamaaz, mida inimesed justkui sõrmede vahel voolivad, on muutunud suuremõõtmeliseks. Tulemuseks on ,,helded" katastroofid, milles mina näen looduse puhastusreaktsioone, kuigi need ka need on inimeste endi rumalusest ja arulagedast käitumisest põhjustatud. Need hukatuslikud protsessid korrastavad üle pea paisunud segadused. Looduse jaoks ebavajalikud inimesed ning tekkinud ebasoodsad olukorrad eemaldatakse ning luuakse ruumi uutele elanikele, värske mõtlemise ja käitumisega inimsoole. Ka see on omamoodi andestamine
Laps waldorflasteaias Milline on waldorflasteaed? Väikestele lastele pakutakse lasteaias rõõmsat ja harmoonilist keskkonda. Tegemist ei ole kavakindla õppimise vaid koduse õhkkonna loomisega. Õpetajaks pole mitte akadeemik vaid pigem emalik hing, kes lapsi armastab. Mänguasjad on arendavad ja kunstipärased. Lastelt otsest töötegemist ei oodata. Nad mängivad, laulavad, näitlevad, voolivad, joonistavad ja maalivad ning seda mitte õpetaja juhendamisel, vaid jäljendades, sest see vastab selles vanuses oleva lapse põhivajadustele. Lastega tegeledes on kindlasti oluline ka suunamine ja korra hoidmine, siiski tuleb lasta lastel olla lihtsalt lapsed. (Wilkinson 1996) Kuidas areneb väikelaps? Fritz Koegel esitab oma seisukohti järgnevalt: Esimene kokkupuude maailmaga on lapsel tema sünnihetkel, kui ta ilmavalgust näeb, esimese
2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega Laps toob majja alati suurt rõõmu, kuid selleks, et temast ükskord saaks täisväärtuslik inimene, tuleb teha palju tööd. Kui laps sünnib, on ta justkui puhas leht, tal ei ole iseloomu, ega mingitki arusaama maailmast. Tema kasvamise käigus voolivad vanem ja ühiskond temast isiku. Selle käigus tuleb aga ettevaatlik olla, sest laps võtab kergesti omaks kõik mida ta näeb. Enamiku laste halva käitumise taga on kasvatamatus ja tähelepanupuudus ning seda, mida laps teeb tähelepanu võitmiseks, tuleb märgata. Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka
lapse oma aktiivsus. Intellektuaalseks õpetuseks pole sel perioodil veel alust, sest see lühendaks lapsepõlve ning eemaldaks inimese hilisemast terviklikkusest korvamatuid valdkondi. Väikelastele pakutakse lasteaias rõõmsat ning harmoonilist keskkonda. Mänguasjad on arendavad ja kunstipärased. Töötegemist selle sõna otseses mõttes lastelt ei oodata. Nad mängivad, laulavad, näitlevad, voolivad, joonistavad ja maalivad ning seda mitte õpetaja juhendamisel, vaid jäljendades, sest see vastab paremini selles vanuses oleva lapse põhivajadusele. Lapse areng ja vastav õpetus klasside lõikes 1.-2.kl. 7-9-aastane laps on väga liikuv ja elab täielikult fantaasiamaailmas. Tähed ja numbrid õpitakse selgeks muinasjutukujundite abil. Lugemaõppimisega ei kiirustata, enamasti toimub see alles 2.klassis. 3.kl. 9-10-aastane jätab muinasjutumaailma ja siseneb "uude tegelikkusesse"
annaabi.ee 
