vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri. Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: − voolavustugevus (fyk või f0,2k); − maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); − tõmbetugevus (ft); − venivus (εuk ja ft/ fyk); − painutatavus; − nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); − ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; − väsimustugevus; − keevitatavus; − keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse − füüsikalist voolavuspiiri omavaid väikese süsinikusisaldusega teraseid ja legeeritud tera- seid (“pehme” teras) varrasarmatuuriks;
varajast koormamist. Tavatingimustes ületab roomedeformatsioon elastset deformatsiooni 2...4 korda. 11. Armatuuri liigitus ja armatuurterase füüsikalis-mehaanilised omadused (p 2.1) Liigitus: - kuumaltvaltsitud varrasarmatuur; - valtstraat; - külmalttõmmatud traatarmatuur -keevitatav ribiarmatuur -tross on traatidest punutud toode. Pinna iseloomu järgi liigitatakse armatuur: - ribi-armatuuriteras - profiil-armatuuriteras, - sile armatuuriteras; Füüsikalis-mehhaanilised omadused - voolavustugevus fyk (eristatakse pehme ja kõva teras-vp puudub); - maksimaalne tegelik voolavustugevus fy,max; - tõmbetugevus; - venivus - painutatavus; - nakkekarakteristikud; - ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; - väsimustugevus; - keevitatavus; - keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Füüsikalist voolavuspiiri omava armatuurterase - diagramm. Seda iseloomustavad voolavuspiir fy, tõmbetugevus ft ja tõmbetugevusele vastav suhteline pikenemine u. 12
neis ei esine voolavuspiiri. Voolavuspiiriks loetakse seda jõudu mis on tekitanud katsekehas jääva deformatsiooni suurusega 0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust.Plastsust iseloomuststakse kahe teguriga esimene suhteline pikenemine d = (l lo)/l 100 [E100%] l- pikkus peale katsetust, lo katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (So-S)/S100[%] tõmbetugevus d = Po/S = kg/mm2 = N/mm2 voolavustugevus Gt = Pt/S kg/mm2. Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha.Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele katsekeha astetatake tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga.Vasar päästetakse lahti mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia viral teatud kõrgusele.h purustamiseks tehtud töö leitakse valemiga g vasara kaal l pendli pikkus A töö A
s cw · bw · z · · fcd VRd,max = (79) cot + tan kus z = 0, 9 · d = 0, 9 · 0, 355 = 0, 1 = 0, 32 -- sisej~oude ~olg, m Asw -- u ¨hes tasandis paikneva p~ oikarmatuuri ristl~oikepindala s -- rangide samm fywd -- p~ oikarmatuuri arvutusliku voolavustugevus 1 -- p~ oikj~oust pragunenud betooni tugevuse v¨ahendustegur cw -- surutud v¨ o¨o pingeolukorda arvesse v~ottev tegur 1 cot 2, 5 2.3.1 Tala toel¨ ahedasel piirkonnal p~ oikarmatuuri valimine Valin kahel~oikelised rangid 28A400, mille ristl~oikepindala on Asw = 101mm2 , sammuga 200mm: fck 25
vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri. Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: voolavustugevus (fyk või f0,2k); maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); tõmbetugevus (ft); venivus ( uk ja ft/ fyk); painutatavus; nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; väsimustugevus; keevitatavus; keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse füüsikalist voolavuspiiri omavaid väikese süsinikusisaldusega teraseid ja legeeritud tera- seid ("pehme" teras) varrasarmatuuriks;
Voolavuspiiriks loetakse seda jõudu mis on tekitanud katsekehas jääva deformatsiooni suurusega 0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga: Suhteline pikenemine d = (l lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm². Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele, katsekeha asetatakse tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga. Vasar päästetakse lahti, mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia varal teatud kõrgusele h. Purustamiseks tehtud töö A leitakse valemiga A = G * l (H - h)[J] g vasara kaal; l pendli pikkus
Voolavuspiiriks loetakse seda jõudu mis on tekitanud katsekehas jääva deformatsiooni suurusega 0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga: Suhteline pikenemine d = (l lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm². Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele, katsekeha asetatakse tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga. Vasar päästetakse lahti, mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia varal teatud kõrgusele h. Purustamiseks tehtud töö A leitakse valemiga A = G * l (H - h)[J] g vasara kaal; l pendli pikkus
annaabi.ee 
