Küsimuse tekst Millised on survevalu eelised? Vali üks: a. valandi väike gaasipoorsus ja kiire jahtumine b. kõrge valandi täpsus ja kõvadus c. lihtsus ja odavus d. suur tootlikus ja valandi peeneteraline struktuur Küsimus 14 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Räbupüüdja efektiivsus suureneb Vali üks: a. räbupüüdja pikkuse ja põiklõike vähenemisel b. räbupüüdja pikkuse vähenemisel c. voolamiskiiruse suurenemisel räbupüüdjas d. voolamiskiiruse vähenemisel räbupüüdjas Küsimus 15 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist tüüpi mudeleid kasutatakse liivvormvalus Vali üks: a. sabloon b. poolitatav mudel c. kahepoolne mudel d. terviklik mudelplaat Küsimus 16 Vale Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Küsimus 32 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne? Vali üks: a. mitteläbitavate avade valmistamiseks b. valandi välispinna kujundamiseks c. valandi otspinna kujundamiseks d. avade ja õõnsuste valmistamiseks Küsimus 33 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Räbupüüdja efektiivsus suureneb Vali üks: a. voolamiskiiruse suurenemisel räbupüüdjas b. räbupüüdja pikkuse vähenemisel c. voolamiskiiruse vähenemisel räbupüüdjas d. räbupüüdja pikkuse ja põiklõike vähenemisel Küsimus 34 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millist tüüpi mudelplaate kasutatakse liivvormvalus Vali üks: a. poolitatav mudel b. kahepoolne mudel c. ühepoolne mudelplaat d. sabloon Küsimus 35 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question
11) Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule: vesiklaasi. 12) Erineva seinapaksusega valandite massiivseisse, aeglasemalt jahtuvaisse osadesse jäävad peale jahtumist: tõmbejääkpinged. 13) Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on: kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine 14) Koorikvalu puhul kasutatakse valuvormis sideainena: termoaktiivset vaiku. 15) Räbupüüdja efektiivsus suureneb: voolamiskiiruse vähenemisel räbupüüdjas 16) Metalljahutajate ülesandeks valuvormides on: erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine. 17) Sulavmudelitega täppisvalu puhul kasut. keraamilise kooriku valmistamiseks materjalina: hüdrolüüsitud etüülsilikaadi lahust. 18) Terase karastumise ja malmi valgenemise vältimiseks valamisel metallvormidesse: kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega.
......................................................................................................11 26.Veeaur, tabelid ja diagrammid, nende kasutamine.........................................................................12 27.Vee aurustumisprotsessi kujutamine PV ja TS diagrammidel. (paisumistöö ja soojushulkade määramine diagrammidelt)(viirutatud osad)........................................................................................12 28.Kitseneva ja laieneva düüsi mõiste (voolamiskiiruse ja rõhu muutus düüsides ning kus ja milleks neid kasutatakse)(Difuusori mõiste ja kus kasutatakse)...................................................................... 12 29.Otto ringprotsess. (PV, TS diagrammid, mootori surveaste) ........................................................13 30.Gaasiturbiinseadme põhimõtteskeem............................................................................................. 14 31.Gaasiturbiinseadme ringprotsess PV ja TS diagrammidel............
Gaasi massiühiku katkematu (pideva) liikumise võrrand. Gaasi massikulu püsivus igas ristlõikes lubab saada veel ühe väga olulise võrrandi. Kui diferentseerida võrrand (107) ja seejärel igat liiget jagada korrutisega F , saame võrrandi, mida nimetatakse katkematuse e. pidevuse võrrandiks. / + F/F + / = 0 (108) Võrrandid (104), (107) ja (108) kasutatakse kanalite geomeetrilise kuju mõju gaasi voolamiskiiruse ja teiste parameetrite uurimisel. 7.2. Voolamise kiirus. Gaasi statsionaarse voolamise kiirus muutub kanali ristlõike muutumisel. Kui lugeda gaasi tihedus jäävaks suuruseks, siis kuluvõrrandist (107) nähtub, et kanali kitsenemine suurendab voolu kiirust. Suurtel kiirustel aga gaasi tihedus muutub märgatavalt, seega ainult ühest võrrandist (107) ei piisa näitamaks kiiruse sõltuvust kanali ristlõike pindalast. Sel juhul kasutatakse võrrandeis (106) ja (108)
kasutame ristlõike pindala leidmiseks esvivalentdiameetrit (kasutame Re arvutamisel) : Dekv=4A/= (4*( Ds2/4-dv2))/( Ds+dv)=Ds-dv= 0,0288m*0,016m= 0,0128m, kus Ds on keskmise toru sisediameeter (0,0288m) ja dv sisemise toru välimine diameeter (0,016m) A=(Ds2/4-dv2/4)= 0,00045 m2; Sooja vee toru diameeter, kus voolav soe vesi, on sisemise tou diameter, (kasutame Re arvutamisel) Soe: Dsise=0,016-2*0,0012m=0,0136m ; A= = 1,453·10-4m2 Valemist m=u**A saame voolamiskiiruse u=m/(A*) 12 13 Statsionaarne olek I: · hs t =(75+48)/2=61,5 oC; =984 kg/m3; =0,47*10-3 Pa*s; k=0,6578 W/m*K; Pr= 2,98 u=0,068kg/s/(984kg/m3*1,45*10-4m2)=0,476 m/s Re=Dsise* u*/=0,0136m*0,476(m/s)*984(kg/m3)/0,00047m2= 13 553 Kuna Re >10000, siis kasutame Nu arvu leidmiseks Nu= 0,021*E1*Re0,8* Pr,0,43*(Pr/Prsein)0,25= =0,021*1*135530,8* 2,980,43*0,93=63,13 L/dsise50, siis E1= 1 Jahtuva vee (Pr/Prsein)0,25= 0,93
plahvatusega eraldub. 96. Plahvatusliku vulkaanipurske olemus mis tüüpi magmasid iseloomustab plahvatuslik vulkaanipurse. Vulkaanipursked on iseloomulikud happelisele magmale, sest sellel on suur viskoossus ja gaas ei saa sealt nii lihtsalt eralduda. 97. Eritüüpi magmade käitumine maapinnal, nende temperatuur, viskoossus ja voolamisomadused ja kiirus. Happelised magmad on madalama temperatuuriga, suurema viskoossuse ja väiksema voolamiskiiruse ja voolavusega. Aluselisi magmasid iseloomustab suhteliselt kõrgem temperatuur, väiksem viskoossus ja suurem voolavus. 98. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid (tefra, lapill, vulkaanilsed pommid ja plokid). Püroklastiline materjal tekib siis, kui magma pursetel suur osa laavast ja lõõrist kaasahaaratud massist paisatakse purustatuna õhku, kus see pihustub ja tahkestub. Tefra Lapill läbimõõt 1-5 cm
Vulkaanipursked on iseloomulikud happelisele magmale, sest sellel on suur viskoossus ja gaas ei saa sealt nii lihtsalt eralduda. Kogunevad gaasid tekitavad ülerõhu ning lõpuks raevukalt vabaks murdes pihustavad ka magma peenteks tükkideks, mis seejärel tefrana maapinnale langeb. 72. Eritüüpi magmade käitumine maapinnal, nende temperatuur, viskoossus ja voolamisomadused ja kiirus. Happelised magmad on madalama temperatuuriga, suurema viskoossuse ja väiksema voolamiskiiruse ja voolavusega. Aluselisi magmasid iseloomustab suhteliselt kõrgem temperatuur, väiksem viskoossus ja suurem voolavus. Aluseliste laavade väljumine vulkaanipurske ajal on rahulik, kuna gaasid on eraldunud, samas on aga laava suure voolavusega, tardudes moodustab basaltse laavavoolu. Happelised laavad väljuvad üldjuhul purskega ning jahtuvad kiiresti maapinnal, erilist voolamist ei toimu. 73. Vulkanismi produktid
annaabi.ee 
