39. Millistele nõuetele peab vastama tapeeditud sein · Tapeeditud sein peab olema puhas · Seinal ei tohi olla lahtisi servi, rebenenud kohti, mulle ega häirivaid värvierinevusi · Muster peab vuukides täpselt jätkama · Vuugid peavad olema sirged ja vähemärgatavad · Kontrollitakse 1.5m kauguselt 40. Millistele nõuetele peavad vastama värvitud sein Värvitud pind peab olema kaetud ühtlaselt värviga, pinnal ei tohi olla värvi voolamis jälgi. Värv peab olema kõik ühte tooni ja ka puhas, et ei oleks seal peal tolmu või muid mustus jälgi. 41. Millistele nõuetele peavad vastama tasantatud seinad ja põrandad Pinnad peavad olema loodis, ei tohi olla pragunemis jälgi ega muid kumerusi 42. Millistele nõuetele peavad vastama plaaditud pinnad Vannitoa põranda puhul peab kalle olema trappi poole suunatud. Plaadid tuleb korralikult vuukida, et vesi ega niiskus konstruktsiooni läbi ei pääseks
Vastavalt koormuse mõjudele liigitatakse tugevused: 1) staatiliseks 2) dünaamiliseks(löögiline, pulseeriv ja vibreerib) Staatilised tugevused ja nende määramine Vastavalt jõumõjuvuse suunale liigitatakse tugevused: Surve tugevus Rsm Rm Väände tugevus Rvm Lõike tugevus T Painde tugevus Rpm Tõmbetugevus Määratakse silindriliste katsekehadega- metallid Määratakse ristkülikuliste ristlõikega katsekehadega- plastmassid Sitked materjalid enne purunemist omavad voolamis piiri ja katse kehas tekib kaev, koormise edasisel suurenemisel katsekeha puruneb(kaelakohast). Purunemisel maksimaalne jõud määrab pinge mida loetakse pinge Rm materjali tugevuseks. Rm=Fmax/S (N/mm2) Katsekeha pikenemist määratakse suhtelise katkepikenemisega. Mõõtes alg- ja lõpppikkuse võime kirjutada katkevenivuse valemi A=-L-L 0/L0*100% Väände tugevus määratakse analoogselt painde tugevusele, väände momendi kaudu ja vastupidavus momendi kaudu. Dünaamilised tugevused
Fel = qE -potentsiaali määramine elektroforeesil v =lt /t lt - osakeste poolt läbitud teepikkus t - tee läbimiseks kulunud aeg Elektroosmoos see on peenestuskeskkonna (dispersioonikeskkonna) liikumine välise elektrivälja mõjul. Peenestatud faas (dispergeeritud faas) jääb paigale. Puu (näiteks palgi) võib selle abil kuivatada paarikümne tunniga. Elektroosmoosiga on võimalik kuivatada ka pinnast, toiduaineid, ehitusmaterjale. Teise rühma kuuluvad voolamis- ja sadenemispotentsiaal. Nendes nähtustes pannakse laetud (-potentsiaaliga laetud) osakesed liikuma mehaanilisel jõul. Sadenemispotentsiaal tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus (peenestuskeskkonnas). Kui surume kolloidlahust läbi membraani, siis tekib mälemal pool membraani potentsiaalide vahe, mida nimetame voolamispotentsiaaliks.Bensiini ei tohi voolamisel tekkiva potentsiaalide
BLEEXile ehitatud toitesurve tagab servoventiilidele pideva 6.9Mpa surve, sõltumata soovitud ajami jõust ja kiirusest. Sellepärast on keskmine igale ajamile kuluv võimsus määratav korrutades keskmise toitesurve voolamiskiirusega. BLEEXi puhul vajavad puus, põlv ja pahkluu venimis/tõmbamis liigesed käimiseks keskmiselt 1.3 kW võimsust. Lisaks on vajalik 540 W lisavõimsus teiste manöövrite jaoks. Tänu nende kõrgele ribalaiusele, kõrgetele voolamis teguritele ja madalale elektritarbele.Ajamite juhtimiseks valiti neljasuunalised, kahefaasilised servoventiilid, Iga ventiil vajab hüdraulilist energiat umbes 28 W, mis teeb kaheksa peale kokku 224W. Kogu hüdrauliline energia vajadus on 75kg-se BLEEXi (kandjaga koos)1.3m/s kiirusel käimisel vajalik 2.27kW. 21 4.4 BLEEXi DISAIN. Joonisel 23 on näha BLEEXi üldine lihtsustatud mudel, mis koosneb järgmistest olulistest osadest: A
See kutsub esile vedeliku sellest , mille lahend on Laplace võrrand ln c0/c = mgh/kT = suurem kui vastava puhta lahusti viskoossus. = 0(1+), 0 Elektroosmoos on peenestuskeskkonna liikumine välise elektrivälja voolamise kile keskelt äärtele ja toimub kile õhenemine. Kui selline mNAgh/RT. puhta lahusti viskoossus, - osakese kujust sõltuv koefitsient, - mõjul, peenestatud faas jääb paigale. Puu kuivatamine. Voolamis-ja kile on kaetud pindaktiivse aine adsorptsioonikihiga, siis tulemusena GIBBSI ADSORPTSIOONIVÕRRANDI TULETAMINE peenestatud faasi mahu osa kehtib lahjendaud kolloidsüsteemide sadenemispotentsiaal laetud osakesed pannakse liikuma langeb pindaktiivse aine kontsentratsioon kile keskel, liitekohtades Olgu lahuse pinnal üks mool ainet rohkem kui ruumis, siis pindliig
suunas ning meenutab elektrolüüsinähtusi elektrolüütide lahustes.) ja elektroosmoos, mis tekivad süsteemis siis, kui faaside liikumine on põhjustatud välise elektrivälja poolt. Teise rühma moodustavad need, mille korral faaside liikumist põhjustab väline mehaaniline jõud. o Elektroosmoos on peenestuskeskkonna liikumine välise elektrivälja mõjul, peenestatud faas jääb paigale. Puu kuivatamine. Voolamis-ja sadenemispotentsiaal laetud osakesed pannakse liikuma mehhaanilisel jõul Sadenemisp tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus. Kui surume kollidlahust läbi membraani, siis tekib mõlemal pool membraani potentsiaalide vahe- voolamispotentsiaal. -potentsiaali definitsioon: Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele
2) kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe. Esimesse rühma kuuluvad elektroforees ja elektroosmoos. Elektroosmoos see on peenestuskeskkonna (dispersioonikeskkonna) liikumine välise elektrivälja mõjul. Peenestatud faas (dispergeeritud faas) jääb paigale. Puu (näiteks palgi) võib selle abil kuivatada paarikümne tunniga. Elektroosmoosiga on võimalik kuivatada ka pinnast, toiduaineid, ehitusmaterjale. Teise rühma kuuluvad voolamis- ja sadenemispotentsiaal. Nendes nähtustes pannakse laetud (z-potentsiaaliga laetud) osakesed liikuma mehaanilisel jõul. Sadenemispotentsiaal tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus (peenestuskeskkonnas). Kui surume kolloidlahust läbi membraani, siis tekib mälemal pool membraani potentsiaalide vahe, mida nimetame voolamispotentsiaaliks. 22. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile
1) väljaspoolt rakendatud elektrivälja toimel kolloidse süsteemi faasid hakkavad liikuma või 2) kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe. Esimesse rühma kuuluvad elektroforees ja elektroosmoos. Elektroosmoos see on peenestuskeskkonna liikumine välise elektrivälja mõjul. Peenestatud faas jääb paigale. Elektroosmoosiga on võimalik kuivatada ka pinnast, toiduaineid, ehitusmaterjale. Teise rühma kuuluvad voolamis- ja sadenemispotentsiaal. Nendes nähtustes pannakse laetud osakesed liikuma mehaanilisel jõul. Sadenemispotentsiaal tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus. Kui surume kolloidlahust läbi membraani, siis tekib mõlemal pool membraani potentsiaalide vahe, mida nimetame voolamispotentsiaaliks. Indiferentsed elektrolüüdid on elektrolüüdid, millistel ei ole ioone, millised võiksid asetuda kolloidosakese tuuma kristallvõresse
-potentsiaali määramine elektroforeesil v = lt/t lt - osakeste poolt läbitud teepikkus t - tee läbimiseks kulunud aeg Elektroosmoos see on peenestuskeskkonna (dispersioonikeskkonna) liikumine välise elektrivälja mõjul. Peenestatud faas (dispergeeritud faas) jääb paigale. Puu (näiteks palgi) võib selle abil kuivatada paarikümne tunniga. Elektroosmoosiga on võimalik kuivatada ka pinnast, toiduaineid, ehitusmaterjale. Teise rühma kuuluvad voolamis- ja sadenemispotentsiaal. Nendes nähtustes pannakse laetud (-potentsiaaliga laetud) osakesed liikuma mehaanilisel jõul. Sadenemispotentsiaal tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus (peenestuskeskkonnas). Kui surume kolloidlahust läbi membraani, siis tekib mälemal pool membraani potentsiaalide vahe, mida nimetame voolamispotentsiaaliks. Bensiini ei tohi voolamisel tekkiva potentsiaalide vahe tekke tõttu hoida
1.Pindade ettevalmistamine plaatimiseks Pinnad tuleb puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid eemaldatakse. Seinte ja põrandate tasapinnalisust ja loodsust kontrollitakse sirge lati, või loodiga. Vajadusel tuleb pinnad tasandada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumides peab olema põrandakalle trapi suunas. 2.Millistele nõuetele peab vastama värvitud sein Värvitud pind peab olema kaetud ühtlaselt värviga, pinnal ei tohi olla värvi voolamis jälgi. Värv peab olema kõik ühte tooni ja ka puhas, et ei oleks seal peal tolmu või muid mustus jälgi. Eksamipilet Nr.19 1. Niiskete ruumide ettevalmistamine plaatimiseks Niiskete ja märgade ruumide seinad kaetakse niiskustõkkega kahes kihis. Seejärel teostatakse hüdroisolatsioonitööd. Esmajärjekorras tihendatakse materjalide ning tarindite liitekohad: sein-seina ja sein-põranda nurgad, toruläbiviigud jms. Selleks kantakse
annaabi.ee 
