SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud Retsensioon 1.detsembril toimus Tartus, Vanemuise suures majas Jule Styne'i kuulus muusikal ,,Sugar". 1 Muusikali tegevus toimub nagu parimas seebiooperis kunagi ei tea, kes on tegelikult kes ning millega kogu see lugu lõpeb. Ka kõige esinduslikumas bändis võib tegutseda FBI agent ning hommikune voodikaaslane ei pruugi olla see, kellega sa magama heitsid. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest. Sest nad sattusid pealt nägema midagi sellist, mida nad mingi hinna eest näha poleks tohtinud. Nüüd päästavad mehi vaid kiired jalad ning meisterlik ümberkehastumisvõime. Joe (Andero Ermel) ja Jerry (Veikko Täär) muunduvad Josephine'iks ja Geraldine'iks ning teevad üksnes tüdrukutest koosneva bändi koosseisus
rikkuda ja teistmoodi teha." Nimiosalist Sugar`it kehastab ei keegi muu kui laulja ja näitleja Gerli Padar. Joe`na astub lavale Andero Ermel. Jerry`na minu kauge sugulane Veikko Täär ja Sveer Sue`na Marika B. Teistes rollides Merle Jääger, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Alo Kurvits, Aivar Kallaste jpt. Tegevus areneb nagu parimas seebiooperis kunagi ei tea, kes on tegelikult kes ja millega lugu lõpeb. Ka kõige esinduslikumas bändis võib tegutseda FBI agent ja hommikune voodikaaslane ei pruugi sugugi olla see, kellega sa magama heitsid. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest. Sest nad sattusid pealt nägema midagi sellist, mida nad mingi hinna eest näha poleks tohtinud. Nüüd päästavad mehi vaid kiired jalad ning meisterlik ümberkehastumisvõime. Joe ja Jerry muunduvad Josephine'iks ja Geraldine'iks ning teevad
Seal lastekodus olid mõned teistsugused poisid ka. Näiteks poiss keda hüüti Kitaks kuna ta alalõpmata kitus. Teine imelik poiss oli poiss keda hüüti Häireks. See oli poiss kes iga väiksemagi puutumise või kiusamise peale valjult kisama hakkas. Mistõttu poistele teda eriti kiusata meeldis. Jaan aga ei osalenud üheski kiusamises, ainult hoidis kiusamisi ära, häbistades neid kes seda plaanisid. Jaani hüüdnimeks sai Teras, mille talle pani tema voodikaaslane talle kui tema arust oli Jaan tugev ja vastupidav nagu Teras. Kui Jaan lastekodust ära tüdines siis otsustas ta tagasi üliõpilase juurde, kuna see oli varemalt öelnud, et kui tahab siis võib iga kell tema juurde tagasi tulla. Koolis oli ta üldiselt korralik aga ükskord oli tal probleeme. Ta oli natuke vallatu ja rikkus vahetunni korda, ning kui õpetaja teda keelas siis pillas ta et ta lihtsalt tahtis seda teha. Sellepeale saadeti ta erikooli.
Hector de La Faloise Nooruk, kes oli äsja Pariisi tulnud, et lõpetada oma haridusteed. Fauchery nõbu. Raamatu alguses oli ta väga huvitatud Gagast, kuid tüdines temast peagi. Olles saanud päranduseks suured maad, muutus ta kõrgiks ning teose lõpus sidus end ka Nanaga. Nana kooris ta aga paljaks nii nagu ka paljud teised mehed. Bordenave ,,Varietes" teatri omanik ja direktor. Ta oli hiigelsuur ja punetav. Ühtki õiget pidusööki ei korraldatud ilma temata. Bordenave'i voodikaaslane oli kena neiu Simonne, kellega ta kohati väga julmalt käitus. Oma teatrit nimetas ta hooramajaks ning näitlejaid kutsus mees hooradeks. Rose Mignon teatri primadonna, võrratu näitleja ja suurepärane laulja. Nana igipõline rivaal ja vaenlane. Rose oli abielus Mignoniga ning oli kahe poja ema. Rose oli kõhn ning tal oli Pariisi plika veetlev inetus. Tema mees tegi kõik, et naine edukas ning tipus oleks. Ta otsis naisele lausa rikkaid ja kuulsaid armukesi.
Agrippina Julia Augusta Agrippina oli ainulaadselt intelligentne, haruldaselt ilus ja silmatorkavalt edev naine. Agrippina kannatas kogu elu selle all, et tema isast, rahvuskangelasest Germanicusest, ei saaanud jumaliku Augustuse järeltulijat ning et Germanicus suri 34 aasta vanuses, siis kui Agrippina oli alles 4-aastane. Agrippina elu oli tihedalt seotud nelja Rooma riigi keisriga, Agrippina ema piinati surnuks keiser Tiberiuse käsul. Julia Agrippina oli Caligula õde ja voodikaaslane, Claudiuse abikaasa ja regent ning Nero ema ja voodiseltsiline. Loomulikult ei olnud Julia Agrippina abiellunud oma osaliselt liikumisvõimetu ja kõnehäiretega onu Claudiusega armastusest. Määravaks olid taktikalised kaalutlused: oluline oli avardada oma poja võimalusi, ehk isegi keisrini välja. Agrippina oli kindlameelselt nõudnud, et Claudius adopteeriks 13-aastase Nero. Aimates milliseid raskuseid võib see tekitada troonipäriluse osas täitis
annaabi.ee 
