Katariina ja Pjotri abielu oli sõlmitud riiklikul kaalutlusel, abielu ei olnud tundeabielu ja kummalgil abikaasal olid oma niinimetatud favoriidid. Abielust sündis 1754. aastalpoeg, suurvürst Paul Petrovits ja hiljem tütar Anna. Pärast seda süvenes Katariina nümfomaania ja viis suhteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid üksnes talle. Katariina oli vaimsel võimekas ja hoidis ennast poliitiliste oludega kursis ning pidas kirjavahetust valgusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltairega. Keisrinna Jelizaveta Petrovna surma järel krooniti 1762. aastal Venemaa keisriks Peeter III, kes aga jätkas oma ekstsentrilist käitumist. Vaatamata keisririigi aadlikele tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas ta poolehoidu sõjaväelaste, aadlike ning vaimulikkonna seas. Katariina aga pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud.
vabaduse ja võrdsuse; kehtestas usu- ja südametunnistusevabaduse; inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja; protestandid said elamisõiguse; kloostrid riigistati; kaotas surmanuhtlused; pööras suurt tähelepanu haridusele, kehtestati riiklikud õppekavad; Friedrich II- Friedrich Wilhelmi järeltulija, oli isa vastand, huvitus prantsuse valgustuskirjandusest, oli kirjavahetuses Voltairega, keelas piinamised; deklareeris usuvabaduse; rajas Sanssouci lossi; tegeles muusikaga; isa valitsemisaparaati ta ei muutunud; uuendati kogu õiguskorraldus; armee kasvas 200000ni; jätkus merkantelistlik majanduspoliitika; kaotas pärisorjuse; Friedrich Wilhelm- Brandenburgi nimekaim valitseja, tema valitsusajal ehitati välja pealinnBerliin, kokkuhoidlik ja kitsi, läinud ajalukku äärmusliku merkatilismi esindajana,
Kanti kriitiline idealism on uusaja filosoofia suurimaid saavutusi. Spetsiaalsed tegutsemisstrateegiad- esinev filosoofia, rakendusfilosoofia kui vaimutegevus. Filosoofia pole kellegi oma. Filosoofial poleüht selget tuuma ega olemust. Analüütiline filosoofia – ajaloolis-kriitiline vaatlus Analüütiline filosoofia on eelkõige selle ajastu filosoofia, mida on ilmestanud teadus ja tehnika. Suurim esindaja Bertrand Russell, keda on võrreldud Voltairega. Meie sajandi teisel poolel on analüütiline filosoofia saanud „ametlikuks kinnistunud“ mõttesuunale tüüpilisi jooni. Tal on oht kaotada oma identiteet. Teadus ja tehnika on oma mõjude tõttu muutunud problemaatiliseks. Analüütiline filosoofia näib olevat sisemiselt võimetu neid mõjusid kahtluse alla seadma. Segases identiteedikriisi olukorras on omal kohal vaadelda analüütilist filosoofiat ajaloolis-kriitilises mõttes.
5. Louis XIV majandusminister Colbert koostas esimesena tänapäevases mõistes riigieelarve. + 6. Inglismaa ja Šotimaa ühinemise järel hakati riiki nimetama Ühendatud kuningriigiks. + 7. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisse allikasse. 8. Prantsuse valgustajad Alembert ja Diderot avaldasid 35- köitelise entsüklopeedia. + 9. Venemaa keisrinna Katariina II oli kirjavahetuses prantsuse valgustaja Voltairega. + 10. Prantsuse revolutsioon sai alguse III seisuse rahulolematusest kasvavate maksude suhtes. 11. Humanismiks nimetatakse inimesekeskset maailmavaadet. 12. J. Gutenberg leiutas trükkimisel üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi.+ 13. Prantsusmaal nimetati kalviniste hugenottideks ja neid kiusati taga.+ 14. Esimene eestikeelne raamat trükiti seoses reformatsiooniga 1525.a. 15. Päikesekuningas veetis päevas 8-10 tundi valitsemisasjadega tegeledes. + 16
5. Louis XIV majandusminister Colbert koostas esimesena tänapäevases mõistes riigieelarve. 6. Inglismaa ja Šotimaa ühinemise järel hakati riiki nimetama Ühendatud kuningriigiks. o 7. Valgustuse juhtmõtteks oli usk inimese mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisse allikasse. 8. Prantsuse valgustajad Alembert ja Diderot avaldasid 35- köitelise entsüklopeedia. 9. Venemaa keisrinna Katariina II oli kirjavahetuses prantsuse valgustaja Voltairega. o 10. Prantsuse revolutsioon sai alguse III seisuse rahulolematusest kasvavate maksude suhtes. o 11. Humanismiks nimetatakse inimesekeskset maailmavaadet. 12. J. Gutenberg leiutas trükkimisel üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. 13. Prantsusmaal nimetati kalviniste hugenottideks ja neid kiusati taga. o 14. Esimene eestikeelne raamat trükiti seoses reformatsiooniga 1525.a. 15. Päikesekuningas veetis päevas 8-10 tundi valitsemisasjadega tegeledes.
Kõrvuti armeega arendas Friedrich Wilhelm I välja ka Preisi bürokraatia. Riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt, oma korraldused saatis ta ministritele täitmiseks. Riigiametnikud allutati kindlale teeninduskorrale. Friedrich II Suur : Friedrich Wilhelm I järeltulija Friedrich II (valitses 1740-1786) oli paljuski isa vastandiks. Nooruses oli huvitatud prantsuse valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltairega. Kui Friedrich II tuli võimule, siis keelustas ta esimesel nädalal riigis piinamised. Berliini külje alla rajas ta oma Versailles` - Sanssouci lossi, kuhu kuningas kutsus haritlasi kogu Euroopast. Isa loodud valitsemisaparaati Friedrich II ei muutnud. Berliini jäänud ministritega suhtles kuningas kirja teel. Valgustatud valitsejale kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus. Lühendati kohtuasjade menetlusaega,
· 1730 Friedrich saab praktilise väljaõppe riigiteenistuses (2.a. alamametnikuna) ja huvitub riigihaldusest · Poliitilise abielu sõlmimine · Teenib Preisimaa armees · Raske nooruse tulemus: F areneb vastupidav, töökas ja kohanemisvõimeline troonipärija. Filosoofilise palge avaldumine · 1736 sai oma õukonna ja õiguse pühenduda filosoofia ja kirjanduse õpingutele · F alustab eluaegset kirjavahetust prantsuse valgustusfilosoof Voltairega, kes külastab FII õukonda ja levitab tema mainet · F tunneb siirast huvi 18.saj prantsuse valgustusfilosoofia vastu ja proovib ellu rakendada paljusid selle ideaale oma valitsusperioodi jooksul. · Valgustusfilosoofia valikuline rakendamine ! Friedrich II valgustatud valitsemise filosoofiline alus · Avaldas anonüümselt kaks riigifilosiifilist teost prantsuse keeles (1737: Antimachiavell,1740) -..
Vähendati teotöö kolmele päevale nädalas ja kaotati suures osas riigis pärisorjus. Rootsi Kuningavõim oli nõrk. Võimutsesid 2 õukondliku parteid. 1. kübarad- kõrgaadel vanelaste suhtes vaenulikud. 2. mütsid alamaadel soovis venega sõbralike suhteid. Valgustatud absolutism hakkas levima gustav 3manda ajal 18saj lõpul. Oli hea haridusega elas kaua prantsusmaal, pariisis elades sai teada et on kuningaks saanud, pidas kirjavahetust voltairega. Kohtus korduvalt katariina 2se ja fridrich suurega. Pidas end vabarahva 1meseks kodanikuks. Nimetas ja tagandas ministreid. Juhatas sõjaväge ja merelaevastiku. Õukonnas kehtestas prantsuse etiketi. Toetas põllumajanduse vabaarengut lasi vabaks viljakaubanduse. Vähendas talurahva maksukoormust. Kehtestas usuvabaduse. Keelas piinamised. Soodustas kultuuri ja teaduse arengut. Suured vabadused tekitasid kõrgkihis opositsiooni. Ka rahva hulgas hakkas
kuulus sügav vagadus, kristlik eluviis, abielutruudus, vähenõudlik riietus, töökus ja kohusetunne. Veendunud luterlasena ei toetanud kuningas usuvabadust. Küll aga pakkus ta asüüli 20 tuhandele Salzburgi peapiiskopi poolt 1732 välja saadetud luterlasele. Sõdurkuninga järel Preisimaa troonile tõusnud Friedrich II [174086] oli paljuski isa vastandiks, huvitudes juba noorelt prantsuse (valgustus)kirjandusest. Veel troonipärijana sai alguse Friedrichi kirjavahetus Voltairega. Tulnud võimule, keelustas Friedrich II juba esimesel nädalal riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust: Jeder muß nach seiner Façon selig werden ,,Igaüks saagu õndsaks omal viisil". Berliini külje alla Potsdami rajas Friedrich II Preisimaa Versailles' Sanssouci lossi, kuhu kuningas kutsus haritlasi kogu Euroopast, eelkõige Prantsusmaalt. Pikemat aega viibis Friedrichi õukonnas ka Voltaire. Õukonnaelu sisustasid vestlusõhtud Tafelrunde'd ning muusikalised
annaabi.ee 
