protestantism neid on umbes 30 000. Sõltumatu Vaba Apostliku Kiriku Nelipüha on suurim protestantlik nimiväärtus Kreekas , seda tähistab120 kirikut. Islami usk enamus moslemeid on Türi päritolu, kuigi on ka kohalike moslemeid.Uuringute põhjal on islami usuku 97604 inimest ehk 0,95% koguelanikkonnast.Immigrantidest moslemeid on hinnanguliselt 200000 -300000 . Judaism Juudi kogukonnas , Kreekas on umbes 5500 inimest.Nad on koondunud peamiselt Ateena, Thessaloniki, Larissa, Volos, Chalkis, Ioannina, Trikala ja Korfu, vähem aga Kavalale ja Rhodosele. Hellenic Neopaganism sellesse kuulub umbes 2000 inimest vana-kreeka usk Kreeklased olid usklik rahvas. Nad arvasid, et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta. Jumalad juhivad kogu rahva elu, saates inimestele õnne ja õnnetust. Jumalad asusid kreeklaste arvates igal pool: taevas ja maa peal, meres ja allmaailmas, jõgedes, metsades, puudes, mägedes jne
sõjakunsti jumal. Peagi sai temast sama tähtis jumal kui olid Rodi ja Svarog, tähtsus kasvas koos kürstide ja sõjasalkadega. Peruni kujud olid tavaliselt teistest rikkalikumalt kaunistatud, kuna temast sai kõige austatavam jumal slaavlaste jumalate seas. Kui Kiievi vürst Vladimir lasi rajada paganliku templi, siis keskele asetas ta hõbedase pea kuldsete vuntsidega Peruni Lada ja Lelja- Rodi saatjad, kaitsesid perekonda, abielu ja laste sündi. Veles ehk Volos- kaitses karja, aitas koguda vara ja soosis pillimängu Stribog- valitses tuuli ja tormi, teda austasid eriti meremehed, kes plaanisid meresõitu. Jarilo- sümboliseeris kevade tulekut Kupaala- viljakuse jumal, sümboliseeris suvist pööripäeva Iraani jumal Horsi päikesejumal, kes kappas valge hobusena maa kohal idast läände Semargl- sama päritolu taevane saadaik, viljakuse ja allilma jumal. Teda kujutati tiivulise koerana
loodusjõude, uskusid maagiasse ja nõidusse. Surma vältimiseks toodi ohvreid PerunWe - teda peeti peajumalaks, kuid tunti ka pikse- ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tule-nooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos - rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja sõjamehed-druzinnikud, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalale tasasele kohale. Suure au sees oli Matj-Sõra Zemlja - viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku
loodusjõude, uskusid maagiasse ja nõidusse. Surma vältimiseks toodi ohvreid Perunile teda peeti peajumalaks, kuid tunti ka pikse- ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tulenooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja druziina liikmed, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalikule või nõkku. Suure au sees oli Mat-Sõra Zemlja viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku lehteminevate
Linna kaubasadamal on Kreekale ja Kagu-Euroopa sisemaale suur tähtsus. Linn on tuntud oma festivalide, ürituste ja kireva kultuurielu poolest ning seda peetaksegi Kreeka kultuuripealinnaks. Et Thessalonikis on pidev maavärinaoht, ei ole sinna ehitatud pilvelõhkujaid ning linn on säilitanud omapärase ilme. Joonis 21: Thessaloniki vanalinna vaade (Ano Poli) Mitmete teiste mõjukate linnakeskuste hulka kuuluvad Patras, Heraklion, Larissa, Volos, Rhodes, Ioannina, Chania ja Chalcis üle 100 000 elanikuga. 20 7. ENERGIAMAJANDUS 7.1. Loodusvarad, nende import/eksport Kreekas leidub erinevaid loodusvarasid: pruunsütt, naftat, rauamaaki, boksiiti, pliid, tsinki, niklit, magnesiiti, marmorit, ja soola. Enamik ressurssidest ei ole majandusele siiski väga väärtuslikud ning neid on vähe uuritud. 2011
annaabi.ee 
