aastal kapituleerus Tartu linn (venelased tegid tormijooksu) 9. augustil 1704. aastal vallutati tormijooksuga ka Narva linn 5. Sõda jätkub: Tartu ja Narva vallutamise järel sõjategevus Eestis mõneks ajaks vaibus, piirdudes mõlemapoolsete väiksemate rüüsteretkedega vastase alale 1708. aastal toimus suurem lahing Vinni mõisa väljadel, mis lõppes rootslaste kaotusega 1708. aasta talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud Venemaale Vologdasse 1709. aasta juuni lõpul toimus Ukrainas Poltaava lahing, milles Peeter I purustas täielikult rootslaste peaväe 1710. aasta alguses kapituleerus vene võimude ees Riia, augustis Kuressaare ja Pärnu ning septembris Tallinn 29. septembril 1710. aastal hirjutati alla Harku kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid 6. Põhjasõja lõpp. Eesti ühendamine Venemaaga:
· 1701 dets. Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk
Mitu päeva jätkati piiramistöid idapoolsest küljest, samal ajal veeti suurtükke öösiti uutele kohtadele üle jõe ja söö äärde. Mitu päeva tulistati vahetpidamata, venelased ei pannud tähele alistussignaali ja jätkasid pommitamist. Mille taga järjeks oli linn enam-vähem purustatud. Tartu linna täpne Vallutamise kuupäev oli 13.juuli 1704. aasta. Peeter I otsustas hävitada rootslaste võimalikud tugipunktid Baltikumis, selle otsuse tulemusena saksa soost elanikond saadeti Vologdasse ja Taani kindlused hävitati täielikult. Kogu sõjategevuse ajal jätkati Narva piiramist, linn oli muust maailmast täielikult eraldatud. Narvas valitses nälg ja vaesus. Peeter I oli kohale palganud sõjaväe asjatundja, kes pidi tegema Narva vallutamise plaani. Plaani järgi Narva vallutamine oleks võtnud aega veel mitu kuud, selline lahendus Peeter I ei meeldinud. Tema nõudis, et linn tuleb vallutada vähemalt nädalaga. Narva vallutadi vanade
Lõpuks õnnestus kiirtulega lõhkuda linna müür. 13. juulil 1704.aastal vallutati Tartu. Linn oli pideva pommitamise järel purustatud. Pikast piiramisest tüdinud venelased ei pannud tähele alistussignaali ja jätkasid linna rüüstamist.1708. aastal, kui rootslased tungisid Vene sisemaale, otsustas Peeter I hävitada rootslaste võimalikud tugipunktid Baltikumis. Selle otsuse tulemusena hävitati täielikul Taani kindlused ja saksa soost elanikkond saadeti Vologdasse. 3.5 Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga. Kogu sõjategevuse aja jätkati Narva piiramist. Linn oli muust maailmast eraldatud, seal valitses nälg ja vaesus. Kindral Horn keeldus venelaste poolt pakutud rahu vastu võtmast. Kuigi rahu poolt olid paljud linnaelanikud. Tsaar Peeter oli kohale palganud sõjaväe asjatundja, kes pidi tegema Narva vallutamise plaani. Selle plaani järgi oleks Narva vallutamine võtnud aega veel mitu kuud. Selline lahendus muidugi Peetrit ei rahuldanud
aastal kapituleerus Tartu linn (venelased tegid tormijooksu) 9. augustil 1704. aastal vallutati tormijooksuga ka Narva linn 5. Sõda jätkub: Tartu ja Narva vallutamise järel sõjategevus Eestis mõneks ajaks vaibus, piirdudes mõlemapoolsete väiksemate rüüsteretkedega vastase alale 1708. aastal toimus suurem lahing Vinni mõisa väljadel, mis lõppes rootslaste kaotusega 1708. aasta talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud Venemaale Vologdasse 1709. aasta juuni lõpul toimus Ukrainas Poltaava lahing, milles Peeter I purustas täielikult rootslaste peaväe 1710. aasta alguses kapituleerus vene võimude ees Riia, augustis Kuressaare ja Pärnu ning septembris Tallinn 29. septembril 1710. aastal hirjutati alla Harku kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid 6. Põhjasõja lõpp. Eesti ühendamine Venemaaga:
meest said ettevalmistuse. 1632, Gustav II Adolf asutas Tartusse Balti ikubermangude esimese ülikooli, mis võttis eeskuju Uppsalast. Nõiaprotsessid. - Karl 1687.aastal pärisorjuse kaotamine Balti kubermangude kroonumõisatest. - Sõjad Rootsi vastu. 1704.a olid Rootsi võimu all veela inult Eesti- ja Liivimaa suuremad linnad. Kõik pühiti paljaks. Eriti ränk saatus langes osaks Tartu elanikele, kes küüditati 1708aasta tuhkapäeval maasiliselt Vologdasse. - Karl pöördus lõpuks Peetri vastu. 27.juuni 1709 Poltava all kohtus Karl aga saatusega. Veelahe Euroopa ajaloos, tähistas Rootsi impeeriumi lõppu ja Venemaa jõudmist Euroopa suurriikide sekka. - ,,Kogu Venemaa imperaator" Venemaa keisririik - Näljahäda ja katk 1709-1711. Hukkus üle poole Eesti-ja Liivimaa elanikkonnast, veidi vähem sai kannatada Kuramaa Venemaa aken läände - Peeter rajas 1703.aastal uue pealinna Sankt-Peterburgi
lesed, ka 50 käsitöölist ja 6 kaupmeest. Kõik koos perekondadega. Teele asus 273 inimest. Venemaal oli vajadus oskustööliste järele. Peeter vajas vastloodud manufaktuuridesse töötajaid, kes ka midagi oskaks. 12. veebruaril 1708 tegi Tartu komandant tarlastele teatavaks tsaai korralduse saata välja kogu elanikkond, kõik, kes veel alles on jäänud. Neile anti aega vara realiseerida (üsna tulutult), asju pakkida 6. päeva. 18.02 asus 813 inimest teele. Vologdasse, sealt saadeti osa edasi Velikije Ustjugi, Moskvasse ja Kaasanisse, Voronesi. Kokku küüditati 1086 inimest kahe korraga. Nimekirjadele tuginedes tuleb välja, et 1086 oli 950 tsiviilinimesed, 136 olid seotud rootsi sõjaväega. 55% olid naised või naissoost inimesed. On ka mingi hulk inimesi, kelle kohta andmed puuduvad, aga Tartust nad kadunud on. Segaduste aega Tartus kasutasid ilmselt põgenemiseks. Peeter lasi Tartust ära vedada ka kõik vähegi väärtusliku
annaabi.ee 
