org/wiki/Rainbow http://et.wikipedia.org/wiki/Vikerkaar http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Rainbow_formation.png http://et.wikipedia.org/wiki/Optikan%C3%A4htused http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=web&cd=3&sqi=2&ved=0 CEYQFjAC&url=http%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki %2FVikerkaar&ei=Cqx T7rhD4aB8gP48_mNBg&usg=AFQjCNHbgjC5QoOKAPPdVbUIxd PCqct79Q&sig2=EFqxzCftnIUx48MFIRd1CA http://www.folklore.ee/folklore/vol6/rainbow.htm Loorits, O. 1949, 1951. Grundzüge des estnischen Volksglaubens. I, II. Lund. Täname kuulamast!
- Pikse eriline staatus põlluharijate kultuuris (vt sõnad äike ja uku) - Kurat kui kristliku rahvausundi keskne olend - Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost 35.1. Oskar Loorits (1900-1961) - ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990) - ,,Endis-Eesti elu-olu" I-IV (1939-1941, 2000-2001) - ,,Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) 35.2. Ivar Paulson (1922-1966) - ,,Vana eesti rahvausk : valik usundiloolisi esseid" (1966, 1997, olemas ka ingliskeelne tõlge) 35.3. Uku Masing (1909-1985) - ,,Eesti usund" (1995, 1998) 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? - Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483)
- Pikse eriline staatus põlluharijate kultuuris (vt sõnad äike ja uku) - Kurat kui kristliku rahvausundi keskne olend - Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost 35.1. Oskar Loorits (1900-1961) - ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990) - ,,Endis-Eesti elu-olu" I-IV (1939-1941, 2000-2001) - ,,Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) 35.2. Ivar Paulson (1922-1966) - ,,Vana eesti rahvausk : valik usundiloolisi esseid" (1966, 1997, olemas ka ingliskeelne tõlge) 35.3. Uku Masing (1909-1985) - ,,Eesti usund" (1995, 1998) 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? - Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483)
sajandil (I): Oskar Loorits (1900-1961) • Õppis TÜ-s keeleteadust ja folkloristikat, doktoritöö “Liivi rahva usund I” (1926) • 1927-1941 Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja ja TÜ rahvaluule eradotsent; põgenes 1944 Rootsi • Eesti rahvausundi alaseid töid: o – “Eesti rahvausundi maailmavaade” (11932, 21948, 31990) o – “Endis-Esti elu-olu” I-IV (1939-41, 2000-2001) o – “Grundzüge des Estnischen Volksglaubens” I-III (1949-1960) Uku Masing (1909-1985) • Õppis 1926-1932 TÜ-s klassikalisi keeli ja teoloogiat; 1933-1940 õpetas usuteaduskonnas mitmesuguseid aineid; hiljem vabakutseline ja loengupidaja Usuteaduste Instituudis • Eesti rahvausundi alaseid töid: o – “Eesti usund” (11995, 21998) 51. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta.
kohandatud, lokaliseeritud, projitseeritud (lähi)minevikku, usutav või mitte, esitus markeerimata, väljendab teatud valdkonna väärtusi ja käitumisnorme. Memoraadil ei pruugi üldse kõik need tunnused esineda. 44. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorits (1900-1961) "Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990), "Endis-Esti elu-olu" I-IV (1939-41, 2000-2001), "Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) (kõige põhjalikum). Uku Masing (1909-1985) - "Eesti usund" (1995, 1998). Ivar Paulson (1922-1966) - "Vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid" ( 1966, 1997; olemas ka ingliskeelne tõlge "The old Estonian folk religion", 1971). 45. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Arnold van Gennep'i "Les rites de passage" (1909): eralab
Hakkas rahvaraamatuid populariseerima. Teine suund oli teaduslik uurimistöö: artiklid, „Eesti mütoloogia“ I-IV. Ei oska olla allikakriitiline, võtab korrespondentide juttu tõena, avaldab tekste mugandatuna, arvestab ka pseudomütoloogia tekste. Animistlik: igal asjal on oma haldjas. Oskar Loorits (1900-1961) Õppis keeleteadust ja rahvaluulet. Teaduslik, analüüsiv lähenemine. Juhib stipendiaatide ja korrespondentide tööd. „Liivi rahva usund“ I-IV, „Grundzüge des estnischen Volksglaubens“ I-III. Kultuuriajalooline paradigma: ajalooline lähenemine, kultuurimõjud- ja laenud, subjektiivsus – on lugenud palju materjali, on asjad, mida peab tähtsaks ning mille toel hakkab tõlgendama. Olulised on esivanemate hingedel ja surma kujutamine – selle keskne lähenemine usundile. Rahvaluule-rahvusideoloogia tugi, rahvapärimus . eestluse elujõu allikas. Loorits on väga rahvuslik. On väga saksavaenulik. Eestlastele ürgomase otsingud, vastandumine saksa (indogermaani) asjadele.
annaabi.ee 
