Johann Voldemar Jannsen Kirjanduslik looming Oma kirjanduslikult tegevuselt on pietistlike vaadetega Jannsen väga lähedane õpetlik- sentimentaalsele ajajärgule. Tema ilukirjandusliku toodangu peamiseks eesmärgiks on rahvast valgustada, õpetada, kõlbeliselt harida. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega Vändras 1845 aastal. Tema kolm avaldatud teost sisaldasid koos viisidega kokku 1003 laulu, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Lisaks küla- ja ajalooainelistele juttudele tõlkis ja kirjutas jannsen ümber saksa lüürikat, ajaloolisi jutustusi ja näidendeid. Nt: "Sioni-Laulo-Kannel", "Eesti laulik", "Pärmi Jaagu unenägu". Luuletused Jannseni eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused. Leidnud mõne meeldiva viisi, sobitas ta sellele vastavad sõnad või tõlkis mõne luuletuse vabalt eesti keel...
aastal RAHVUSLIK LIIKUMINE · Rahvuslik liikumine toimus aastatel 1860 1885 · rahvuslik liikumine ehk ärkamise aeg · kõike seda soodustas Vene Tsaaririigs kapitalismi areng · ühtlane vallakoolide võrk · talupoegade juhid Adam ja Peeter Petersonid ning Jaan Adamson · rahvusliku liikumise keskus Tartu · rahvusliku liikumise eesmärgid: poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised · 1857. aastal hakkas Pärnu koolimeistri Johann Voldermar Jannseni toimetamisel ilmua ,,Perno Postimees" · 1864. aastal Johann Voldemar Jannseni ,,Eesti Postimees" koos tütre Lydia Koidulaga · 1865. aastal Tartus asutati selts ,,Vanamuine", millest sai hiljem samanimeline teater · 1869. aastal Tartus esimene üldlaulupidu · Eesti Kirjameeste Selts (1872 1893); põhiülesanded: rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja esimeste sammude tegemine teaduse alal
Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro. · Eesti kunsti vanameistritest jätkasid tegutsemist Ants Laikmaa, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe. · Skulptoritest paistis silma Jaan Koort. Mõnevõrra hiljem lisandusid talle ,,Pallase'' kunstikooli lõpetanud Anton Starkopf ja Voldermar Mellik. · Kümnendite vahetusel eesti kunstielu rahunes. Lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks sai Prantsusmaal valitsema tõusnud uusrealism. Kunstiellu astusid Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra. Graafikuist saavutas tuntuse Eduard Viiralt. · 1921. a. loodi Eesti Lauljate Liit, millel oli vähemalt 1000 kohalikku organisatsiooni. · Säilis ja tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Üldlaulupeod toimusid
ilmub ta tänaseni.1978-1904 ilmus ta üks kord nädalas,alates 1904.aastast kaks korda nädalas.1995.aastast neli korda nädalas. Kui ,, Sakalat" toimetas 1878-1882.aastatel Carl Robert Jakobson oli tal üleeestiline tähtsus,ta oli radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamine häälekandja. Carl Robert Jakobson tegi oma ajalehe peamiselt selle pärast,et tema otse ülemiste ja teravate artiklite pärast jäeti neist paljud ,, Eesti Postimehes" avaldamata,lisaks tekkis ka tüli Johann Voldermar Jannseniga. Sakala oli omal ajal kõige loetavam leht. Trükiarvud vastavalt 1878.a-2299,1879.a-3442,1880.a-4584,1881.a üle 4500."Sakala" vastu algatati nendel aastatel mitmeid kohtuprotsesse(6),põhjuseks peamiselt artiklid,mis käisid peamiselt võimude pihta. Kohtuprotsesside tõttu suleti lehte mitu korda. (esimesel aastal ilmus ainult 10kuud,1879.aastal ainult 4 kuud). Kaastöötajaid ja kirja saatjaid oli lehel ohtralt:900
Kross ehitab oma intriigi üles sellega, et kuidas ka kahe kultuuri vahel seisev inimene, saaks ennast teostada liikus talupoegade kui ka linnaseltskonna vahel algab ühe väga mõjusa kujundiga toob välja selle, et peategelase elu on, kui köiel käimine see kujund on väljunud ka sellest teosest, tähendab, et tuleb leida õhkõrn liikumine kahe äärmuse vahel · novell "Pöördtoolitund" 1971 peategelaseks Johann Voldermar Jannsen tuli välja, et Jannsen oli sakslastega sõlminud leppe, et sakslasi oma ajalehes ei kritsiseeri ja selle vastu sai sakslastelt oma tegevuseks vabaduse ilma selle lepinguta ilmselt poleks olnud laulupidu, Postimeest jne · kirjutas ka lühiromaani "Taevakivi" 1975 teoses mõtleb välja kohtumise, mida reaalselt ei juhtunud K.J.Peterson tuleb ajalehe toimetusse, mille toimetajaks oli O.W.Masing
Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra kihelkonnakoolis. Tema kirjutamisstiil oli lopsakas ja isalikult õpetlik, natu ajastule kohane. Lugejad hakkasid Jannsenit peagi Postipapaks kutsuma.
annaabi.ee 
