Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta lammaste pügamine. Algselt olid kadrideks naisterahvad, kes kadriõhtul käisid lauldes ja tantsides perest peresse. Kadrisid peeti maja õnnistuseks, nende tulekut oodati igas tares. Kadrid olid valgetesse naisterõivastesse riietatud tüdrukud. Valge hame pandi selga ja valged sukad jalga. Hiljem võeti lisaks ka aknakardinaid, laiaäärelisi kübaraid,volange jms. Näod oli kadrisantidel lõbusalt punapõskseks värvitud. Andide santimisel paluti enamasti kadrilastele kehakatteid. Kadrid nõudsid toiduainete asemel rohkem villu. Lahkudes tänati kingituste eest ja sooviti pererahvale ja talule õnnistust. Pärast kadrijooksu koguneti kadriema või-isa tallu järelpeole või peeti kadripulmi, kus lauldi, tantsiti, mängiti hilisööni, aga pidu võis kesta ka mitu päeva. Üheskoos söödi ka kogutud toidukraam ja jagati omavahel muud annid.
volangidega, voltidega, kihilisi, klossi jne, et tekitada illusioon naiselikest puusadest, Vööjoonest allpool võivad värvid olla julgemad ja rõivaesemed värvirohkemad. Pirn * Tunnused - Rind väike, õlad kitsad ja längus, puusaümbermüüt suurem, kui rinnaümbermõõt. * Riietumise põhitõed - Tasakaalustada tuleks õla- ja puusaiirkonda. * Püksid ja seelikud - Võiksid olla võimalikult lihtsa lõikega, märkamatu mustriga ja detailivabad. Vältida tuleks rüüse, volange, suuri kirevaid mustreid ja detaile puusapiirkonnas. Seelikud ja püksid võiksid olla täispikkusega. Parim kõige lühem pikkus pirnifiguuri juures on allapoole põlvi. * Pluusid, jakid - Sobivad värvilised, mustrilised, detailirohked ja rüüsude, volangidega pluusid, jakid. Jakkidele sobivad õlakud. Sobib paatkaelus, rüüsid, volangid, puhvvarrukad, ''nahkhiire'' varrukas. Pluuside ja jakkide pikkus võiks ulatuda veidi ülespoole või allapoole puusajoont
Siluett: Lacroix kasutab enamjaolt trapetsikujulisi ja püramiidjaid siluette, sellepärast on Lacroix riided pikad vabad rõivad, mis on kerged ja kaalutud. Disainerile meeldib luua ka mitmekihilisi ansambleid. Ehted ja dekoratiivsed elemendid: Lacroix kasutab tihti nii tehis-kui ka looduslikke värve, et viia tähelepanu dekoltee lõikele ning anda oma kübaratele omapärane aktsent. Tema loomingus on ohtralt rüüse, pitsilisi lainelisi kraesid ja mansette, volange ning zaboosid. Tema stiili lahutamatuks osaks peetakse õigusega tikandeid, mida Lacroix kasutab igal võimalusel. Tikitud ornament Lacroix kostüümidel meenutab tihti hispaania ajalooliste kostüümide tikandeid. Peale selle, moelooja ühendab tihti tikandid ja vääriskivid. Reeglina teeb tikandid Lacroix Moemaja jaoks kuulus tikkija Francois Lesage. Kangad: Lacroix eelistab villa, nahka, mohäärist lõnga, tviidi, sitsi, sametit, soti riiet,
kõik punase, sinise ja rohelise värvi toonid. Vahel õnnestub maestrol kombineerida neid ka ühes rõivaesemes. Lacroix rõivaid on kerge ära tunda ebatavalise värvilahenduse poolest. (3) 2.2 2.2 Siluett Lacroix kasutab enamjaolt trapetsikujulisi ja püramiidjaid siluette. Disainerile meeldib luua ka mitmekihilisi ansambleid. Looja kasutab ohtralt ehted ja dekoratiivseid elemente. Tema loomingus on ohtralt rüüse, pitsilisi lainelisi kraesid ja mansette, volange ning zaboosid. Tema stiili lahutamatuks osaks peetakse õigusega tikandeid, mida Lacroix kasutab igal võimalusel. Tikitud ornament Lacroix kostüümidel meenutab tihti hispaania ajalooliste kostüümide tikandeid. Peale selle, moelooja ühendab tihti tikandid ja vääriskivid. Lacroix'd peetakse ka puhvseeliku (puffball skirt; ,,le pouf") loojaks. (3) 2.3 2.3 Kangad Lacroix eelistab villa, pitsi, tviidi, sitsi, sametit, soti riiet, gobeläänriiet, kreppi, atlassriiet ja toppriiet. (3) 2
Linade kokkupanek ja liitmine · Laudlinu pannakse kokku W või M kujulist voldingut jälgides. · Sisse pressitud võib olla vaid keskjoon. · Laudlinu tuleks säilitada puul rippuvana · Linade liitmist kasutatakse pikkade laudade puhul. · Linutamist alustataske uksest kõige kaugemast otsast. · Iga eelmise lina serv kaetakse 20-30 cm ulatuses. Ajalugu · Euroopa toidukultuuris alates 17. sajandist. · Ülesandeks oli kaitsta suuri pitskraesid ja volange. · Salvrättide voltimine ja pidulik asetamine kujunes välja baroki ajastul. · Peamiseks materjaliks oli puuvill ja pidulikel juhtudel damast(materjal). · Kasutati väga erinevaid ja keerukaid voltimisi. · 18. sajandil salvrättide kasutamine taandus vaid pidulikele pulmalaudadele · Uusklassitsism (19. saj.) tõi vanad kombed tagasi ning pidulikud lauakatted muutusid traditsiooniks. · Kasutati enamasti kahte tüüpi voltimist; keerukam ja uhkem naistele,
kohast veidi allpool. Varrukad ülalt kitsad ning alt avarad või pikad ja kitsad (va ballikleitidel). Palju valgeid kraesid ja kätiseid. Pidulikel kleitidel oli dekoltee; kitsam ja sügavam kui biidermeieri ajastul, vahel kolmnurkne, varrukad vahel lühikesed, vahel eelnenud stiile meenutades väga mitmekesised. Moes üks siluett, rõivastuse mitmekesisus seisnes kaunistustes, neid tuli aasta-aastalt juurde. Koos kasutati erinevate faktuuride ja värvustega kangaid, kaunistustena kasutati volange, rüüse, pitse jm kaunistuselemente. 50-ndatel tekkis kostüümi eelkäija jakk ja seelik. Endiselt igaks päeva osaks erinev rõivastus, tualetid mitmekesisemad. Soengud: madalad, sageli rippuvate lokkidega või pärjana ümber pea kinnitatud, 13 kaunistati paeltega, pitsidega kaunistatud rättidega, kunstlilledega. nimetatakse ajastut
lõigatud ning jättis alusseelikud nähtavale. Tüüpilise õukonnariietuse kitsad varrukad lõppesid küünarnuki juures allapoole laienevate pitsvolangidega, mille küljes võis näha pitslehvi või kunstlillede kimbukest. Teine volang oli tavaliselt kaeluses, lehve oli ka suure väljalõikega korseti ehk modestie` küljes. Seelik oli eest pikuti lahti lõigatud ning jättisnähtavale jupe ehk alusseeliku. Sellegi küljes oli ohtralt kunstlilli, volange ja pitsi. Silmapaisev tegumood oli à la Olonaise. Termin läks käibele PrantsusePoola sõja päevil ning tähendas tänavakleiti, mille kroogitud seelikuosa oli eest lahtine ning jättis aluskleidi nähtavale. Kleit oli suhteliselt praktiline, ulatudes vaid pahkluuni.Tihti kanti selle juurde kontsaga tänavakingi ja pehmest siidist jakki caraco. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon
lõigatud ning jättis alusseelikud nähtavale. Tüüpilise õukonnariietuse kitsad varrukad lõppesid küünarnuki juures allapoole laienevate pitsvolangidega, mille küljes võis näha pitslehvi või kunstlillede kimbukest. Teine volang oli tavaliselt kaeluses, lehve oli ka suure väljalõikega korseti ehk modestie` küljes. Seelik oli eest pikuti lahti lõigatud ning jättisnähtavale jupe ehk alusseeliku. Sellegi küljes oli ohtralt kunstlilli, volange ja pitsi. Silmapaisev tegumood oli à la Olonaise. Termin läks käibele PrantsusePoola sõja päevil ning tähendas tänavakleiti, mille kroogitud seelikuosa oli eest lahtine ning jättis aluskleidi nähtavale. Kleit oli suhteliselt praktiline, ulatudes vaid pahkluuni.Tihti kanti selle juurde kontsaga tänavakingi ja pehmest siidist jakki caraco. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon