või räägib väga lühikeste fraasidega (nn telegraafkõne), ei suuda mõtteid ka kirjalikult väljendada. 2)sensoorne e sekundaarne kõnekeskus (Wernicke keskus), paikneb oimusagaras, piirneb 41 ja 42 väljaga. Wernicke kirjeldas 1876.a vastava piirkonna kahjustusel esinevat nähtust sensoorne afaasia kõnest ei saa aru, kuid suudab rääkida spontaanne kõne, pole seotud vastava situatsiooniga. 3) sekundaarne motoorne ala e motoorse ala vokaliseerimise piirkond. Paikneb eesmises tsentraalkäärus seal, kus on keele- ja näolihaste tahtlike liigutuste prrkond, Broca keskuse naabruses. Broca ja sekundaarne mot ala vahel on närviseosed. Kõne kujundamises osalevad juhteteed, mis kulgevad kaarkimbu koostises (fasciculus arcuatus), mis ühendab nägemiskeskuse osasid väljasid(18,19) ja 39.välja Broca keskusega. Sek mot ala kahjustusel tekib afaasia võimetus rääkida, kuid see kestab
1. Kuuldud sõnadega tekib erutus kuulmiskeskuse 41, 42 väljades oimusagaras, sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses. Sõnas saadakse aru, aga alles siis kui ta Wernicke alale jõuab. Selle tekkinud närviärrituse tagajärjel edastakse informatsioon kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusse Broca alal. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiline kujund. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale, ehk kõne vokaliseerimise piirkonda. Ja kõne vokaliseerimise piirkonnast juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulae lihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on need närvid, mis viimase signaali viivad ära. 6 2. Kirjasõnast lähtuv silmavõrkkesta poolt vastuvõetud erutus edastatakse kõigepealt esmasesse nägemiskeskusesse (Brodmani 17. Väli) ja sealt naabruses olevatele 18 ja 19
tunnuseid, tehti kindlaks, kus kohas ajus vastavat funktsiooni juhitakse. Ajukaardi töötasid välja Penfield, Rasmussen, Fasper. Homunkulus inimesekene. 2) Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke Wernicke näitas, et oimusagaras asub piirkond, milla kahjustusel ei saada kõnest aru, aga rääkida suudetakse. Sensoorne afaasia! Kõne on spontaanne. Paikneb kuulmiskeskuse vahetus naabruses. 3) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala (kutsutakse ka kõne vokaliseerimise piirkonnaks). Ta paikneb eesmises tsentraalkäärus. Seal, kus juhitakse keele motoorikat kõnelemisel. Kõne on organismi liitfunktsioon, mis koosneb Fonatsioonist ehk hääle moodustamisest ja artikulatsioonist ehk häälikute ja nende kombinatsiooni moodustamisest. Fonatsioon toimub kõrilihaste osavõtul ja õhusurve muutmise teel (kui liigub läbi häälepaelte). Osalevad keel, suulae lihased, mälumise lihased
lihastele ja ka häälepaeltele. Need on juba täidesaatvad närviimpulsid, nende abil tekitatakse heli ja õeldakse vastavad sõnad välja. 2. kõne formeerub vastusena kirja sõnana. Silma võrkkest võtab ... mõõda ... liigub erutus kuklasagarasse nägemiskeskusesse. Kolme piirkonna ühise talitlusena ... Sellest nägemiskeskusest läheb erutus edasi nurkkääru. Sellest kaarkibu abil läheb Broca keskusesse kus formeerub vastuse neutraalne mudel. Broca keskuses informatsioon edastatakse vokaliseerimise piirkonda, sealt lähevad närviimpulsid keelealuse närvi tuumadele piklikusajus, 7.peaaju närvituumadele, neelamisnärvile ja siis neelamislihastele ja nendele lihastele ... Formeerub vastus kõnena. Kui inimene oma vastuse paneb kirja, siis peab erutus minema ka sellesse aju piirkonda, mis juhivad käetööd. Aleksia lugemishäire Algraafia kirjutamishäire Akalkuliia arvutamisehäire Kui lastel tekib esimestel eluaastatel ajutrauma, siis kõnekeskus võib ümber paikneda
edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses. Sõnas saadakse aru, aga alles siis kui ta Wernicke alale jõuab. Selle tekkinud närviärrituse tagajärjel edastakse informatsioon kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusse Broca alal. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiline kujund. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale, ehk kõne vokaliseerimise piirkonda. Ja kõne vokaliseerimise piirkonnast juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulae lihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on need närvid, mis viimase signaali viivad ära. 2. Kirjasõnast lähtuv silmavõrkkesta poolt vastuvõetud erutus edastatakse kõigepealt esmasesse nägemiskeskusesse (Brodmani 17. Väli) ja sealt naabruses olevatele 18 ja 19 väljale, mis on ka nägemiskeskuse väljad
lapse keelelisi väljendeid. A. Markova järgi on kõne arengu üheks aluseks: Ühe või teise kõnefunktsiooni kutsub omakorda ellu lapse juhtiv tegevus vastaval arenguperioodil. Juhtivast tegevusest sõltub kõige enam nii psüühiliste protsesside kui ka kõne areng. Nimetatud seost võib kujutada skeemina: A. Markova (1974) eristab järgmisi kõne arengu perioode: Imikuiga (0-1a). Perioodi juhtivaks tegevuseks peetakse emotsionaalset suhtlemist täiskasvanuga. Vokaliseerimise peamiseks funktsiooniks on kontakti loomine. Kuigi juhtiv tegevus on sel ajal suhtlemine, on viimane väga vähesel määral verbaalne. Kõnefunktsioonide algete realiseerimiseks on kasutusel ainult üksikud sõnad. Väikelapse iga (1-3a). Juhtivaks tegevuseks sel perioodil on tegutsemine esemetega, mille käigus laps omandab nende kasutamisviisid. Tunnetusfunktsiooni raamides kujuneb üldistamine ja seoses viimasega areneb aktiivselt sõnavara, kõne hakkab
annaabi.ee 
