Rouge Madame 3. aprillil käisin Kuressaare kultuurikeskuses kuulamas koosseisu nimega Rouge Madame. Rouge Madame on väga eriline kooslus, mis on sündinus kahe väga erineva taustaga suurepärasest muusikust. Seega olid ootused kontserdile üpriski kõrged. Tegemist oli prantsuse-eesti duoga: Lembe Kokk ja Jean Christophe Onno. Mõlemad nii pillidel kui ka vokaalil. Mängiti erinevaid kitarre, rütmipille, klaverit(ka kahel käel) ja ka kehapilli- kasutades instrumendina iseenda keha. Duo mõjus laval hästi, nende vahel oleks justkui mingisugune tõmme ning nad tõeliselt nautisid seda, mida nad teevad. Nende muusikat ei olnud võimalik piiritleda, see justkui voolas üle kogu saali. Kindlasti ei olnud tegemist tavalise kontserdiga, pigem muusikalise seiklusega, mis on tõeliselt nauditav.
inimesed usuvad seda sama. " Muusika ja ajalugu on tihedalt põimunud indiaani eluga. Hõimu ajalugu on pidevalt räägitud ja jutustatud muusika kaudu, see hoiab elus suulise jutustuse ajaloo. Arheoloogilised tõendid indiaani muusikast tulenevad juba 7. sajandist. Vokaal ja löökpillid on kõige olulisemad aspektid traditsioonilises indiaani muusikas. Vokaalil on palju vorme, alates soolost ja lõpetades koorilauluga. Löökpillid, eriti trummid ja kõristid, on ühised saated, mille abil saavad lauljad hoida ühist rütmi. Pärimusmuusika tavaliselt algab aeglaste ja ühtlaste löökidega, mis kasvavad järk-järgult kiiremaks. Indiaani flööt on saavutanud mingil määral kuulsust iseloomuliku heli tõttu, mida kasutatakse erinevates New Age ja maailma muusika salvestistes. Selle muusikat oli kasutatud kurameerimiseks,
Näited: bouche (suu), Hääldus: lahtine "ê" jambe (säär), lampe (lamp). Näited: maison (maja), j'ai (mul on), lait (piim), mauvais 2. Sõna lõpus hääldub aktsendimärgiga e. (halb) * eu, oeu 2. Aktsendimärgid Hääldus: "ö" Prantsuse keeles võib aktsendimärk olla peal igal vokaalil. Näited: feu (tuli), bleu (sinine) Mõned muudavad hääldust, teised mitte: * ui gravis è Hääldus: "üi" (kaks erinevat täishäälikut) akuut é Näited: aujourd'hui (täna), fruit (puuvili) tsirkumfleks ê * er, et
2. muutuvate tekstidega osa proprium graduale alleluia kiitkem jumalat offertorium leiva ja veini ohverdamislaul communia-armulaualaul Introitus missa avalaul Melism-kaunistus, ühel vokaalil mitme noodi laulmine KYRIE-missa üks vanemaid laule. Kreeka keelsest tekstist, lihtne palvelaul preestri ja koguduse vahel. Responsoorne ettekande viis, teksti ainult kolm rida, lihtne ülesehitus, rikkalikult kaunistatud lõpp. Kyrie laulud vaimulike rahvalaulude alused. GLORIA-aluseks tulevasele polüfoonilistele helilaadidele. Missa teine laul. Gloria in excelsis deo Au olgu jumalale kõrges CREDO-pärineb Nikaia usutunnistusest, kinnitatud 320a. 11
lauluviisid aga uueneva muusikalise maitsega. Ka enamik tänapäeval tekkivatest rahvalauludest kuulub uuemate riimiliste laulude kihistusse. Hüüded Hüüete abil peeti eelkõige sidet: perenaiste hüüded karjastele, häälitsused loomade kutsumiseks ja tõrjumiseks, karjaste ja marjuliste vastastikused huiked, jahimeeste signaalhõiked jm. Helletused (ka õlletused, aetused, õetused) on pikemalt välja arendatud karjasehõiked, mida huilati kas täiesti ilma sõnadeta, näiteks mõnel vokaalil (a, u), või lauldi eriliste hüüdsõnadega (helle, ella, õlle, alleaa, õe). Mulgi-, Tartu- ja Võrumaal kujunesid välja üsna kindla vormiga helletused, mis sisaldasid ka karjasepillide meloodiate elemente. Loodushäälendid ja looduskõnelused Loodushäälte täpsel jäljendamisel on olnud tähtis ülesanne: peibutada ligemale jahiloomi ja -linde. Lindude-loomade hääli võis teha ka lõbu pärast. Eestis on hästi tuntud linnulaulud, kus
2.1 Diftongid Hispaania keeles on nii kõrgenevaid kui madalduvaid diftonge, mille moodustavad kaks laadilt erinevat diftongi, mis kuuluvad ühte silpi. Kõrgenevad on moodustatud poolvokaalidega /j/ ja /w/ pluss silbi tuum, näiteks /je/ ´pjel piel ‘nahk’ või /wi/ ´fwimos fuimos ‘me läksime’. Madalduvad moodustatakse silbituumast, millele lisandub poolvokaal /ii/ või/ui /, näiteks /eii/ ´peiine peine ‘kamm’ või /eui / ´neui tɾo neutro ‘neutraalne’. Kui kahel vokaalil on sama tämber, siis nad sulanduvad nt la Alhambra [la ´lambɾa]. Kui kaks mittelähedast vokaali põrkuvad rivis kokku, siis muutub üks mittesilbiliseks, nii võib saada kolmesilbilistest sõnadest kahesilbilisi, näiteks poeta ‘poeet’ [´poi eta], maestro ‘õpetaja’ [´maei stɾo]. Hispaania keeles on ka triftonge, mis koosnevad kolmest erinevast vokaalist, sellisteks on näiteks buey ‘härg’ [´bweii]. 3. Prosoodianähtused 3.1 Sõnarõhk
arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis oli muusika kontrastne. Kord duur, kord moll. Vaheldus kurb ja rõõmus muusika. Meloodia oli lihtne, tuginedes rahvaviisidele või kolmkõlale. Rütm oli lihtne ja põhines tantsu- või marsirütmil. Tähelepanu keskpunktis on muusikateose vorm ja kujundatakse vägagi ranged vormiskeemid. 9) Rondo on muusikaline vorm, kus refräänilaadse teemade vahel on erinevad episoodid. ABACADA
Vares Mänglev ja virtuooslik meloodia. Vokaal on veel rohkem jutustavam, kui eelmises. Kulminatsioon on selgesti eristatav. Tempo on kiire. „Vares, lase sina mul ometi kogeda truudust kuni hauani!“ seondub abieluvande lausega „Kuni surm meid lahutab“. Teisest küljest on vares surma sümbol, kuid palas kõnetab noormees lindu, kui sõpra. 16. Viimne lootus Klaveri osa, kui ka vokaali osa on hüplik. Klaver mängib madalas ja kõrges helistikus vaheldumisi. Vokaalil on läbi pala keskmine register. Keskel muutub dünaamika oluliselt suuremaks. Meloodia ja saade moodustavad üheskoos harmoonia. Kui kurja emotsiooniga osa on läbi, muutub pala palju helgemaks ja isegi armsaks. „…langen ka ise põrmu ja nutan oma lootuse haual.“ – selles kohas muutub pala harmooniliseks ja homofooniliseks. Pala on lõpuni välja hüpliku meloodiaga. 17. Külas Esitatakse kiireid fraase koos pausidega. Klaver mängib katkendlikult ja selle register
marjuliste vastastikused huiked, jahimeeste signaalhõiked jm. Rütmi koordineerivate hüüete saatel lasti laeva vette, parvetati palke, tõsteti raskusi jne. Omaette alaliigi moodustavad rituaalsed hüüded, näiteks pulmahõisked, millel võis kunagi olla maagiline, kurje jõude peletav eesmärk. 4.2. Helletused (ka õlletused, aetused, õetused) on pikemalt välja arendatud karjasehõiked, mida huilati kas täiesti ilma sõnadeta, näiteks mõnel vokaalil (a, u), või lauldi eriliste hüüdsõnadega (helle, ella, õlle, alleaa, õe). Mulgi-, Tartu- ja Võrumaal kujunesid välja üsna kindla vormiga helletused, mis sisaldasid ka karjasepillide meloodiate elemente. Helletati ajaviiteks üksi olles ja sidepidamiseks teiste karjastega. Kõige rohkem helletati hommikul ja õhtul, mil hääl kostis selge õhu tõttu kaugemale. Hästi kostis hääl ka siis, kui maa oli mägine või kõrval oli mets
annaabi.ee 
