Helen Hendrikson, Salme Ojasild, Elise Ustav, Maria Yastrebinskaya 10.A Hugo Treffneri Gümnaasium Üldine info · Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi koosseisu- Rzeczpospolita · 1561-1629 · Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad jaotati 1582 Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkonnaks, hiljem vojevoodkonnaks Algus · Vana- Liivimaa lõplik kokkuvarisemine · 1561. a saab Poola endale Liivi- ja Kuramaa - Rüütelkonna aadlikud jäid mitmetest oma privileegidest ilma · Mõisnikud nõudsid õigusi -oma usku vabalt pidada -senised seadused jäägu maksma -maa, mets ja rahvas jääks nende omaks · Algul pidas Poola valistus nendest kinni hiljem astuti üle · Allaheidetud rahvaste poolastamine - Maaametnikeks määrati poola alamad
1) Tartu piiskopkond kuulus Moskvale. 2) Saare-Lääne alad müüdi Taanile 1559. 3) Liivi Ordu andis end kaitsele Poola-Leedu alla ning 1561 alistus ta neile lõplikult. 4) Viru-, Lääne- ja Harjumaa alad alistusid 1561 Rootsile, Pljussa. -) Kolme kuninga aeg tõi uusi muutusi: 1) Aastast 1582 kuulusid Poola-Leedule Lõuna-Eesti alad, kuid 1629 läksid need Rootsile, Altmargi vaherahuga. Üleväina Liivimaa oli jagatud kolmeks president-/vojevoodkonnaks (Tartu, Pärnu ja Võnnu). Maa oli jagatud ¾ riigimõisadele, ¼ eramõisadele; viimane oli jagatud 1/3 Poolale, 1/3 Leedule ja 1/3 Saksamaale (kohalikele sakslastele kuulus 1/12 maast). Poola-Leedu aladelt kadus Vana-Pärnu ja tekkis Valga. 2) Aastast 1559 kuulusid Taanilu Saaremaa alad, kuid 1645 läksid need Rootsile, Brösebro vaherahuga. Maa oli jagatud ¾ riigimõisadele, ¼ eramõisadele. Kuressaare tekkis linnana lõpuks.
Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb Läänemeri. Poola piiri kogupikkus on 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km ning rannajoone pikkus on 524 km. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Poola pindala on 322 577 km², maismaa pindala on 311 904 km² koos siseveekogudega, mis teeb temast pindalalt 7. riigi Euroopas. Poola jaotub 16 vojevoodkonnaks. (Estonian Embassy in Poland 2011) Poola riigi rahvaarv on 38,6 miljonit, mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on 31 miljonit. Rahvaarvult on Poola Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus on 122,9 ininimest ruutkilomeetri kohta ja 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 miljonit poolakat elab väljaspool Poolat. Kõige suuremad kogukonnad on USA-s (5,6 miljonit), Sõltumatute Riikide Ühenduses (2,5
Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul – linnapäevadel. Al 1421. Valgas ja Volmaris maapäevad. Küla oli keskajal maksuringkong, mille raames nõuti andameid ja kohustusi. EE III kuningriigi koosseisus (1561-1645) Poola aeg Lõuna-Eestis: toimus Liivi halduse korrastamine. Maa jagati presidentkondadeks. Väiksemad haldusüksused olid ökonoomiad ja staarostkonnad. Staarostid allusid otse keskvõimule. 1598. ordinatsiooniga muudet presidentkond vojevoodkonnaks. Liivimaal ja Lõuna-Eestis vallataolised ühikud – vardjaskond. Vardjas või kubjas oli vahemikeks riigi ja talupoegade vahel. Kohaliku aadli esindusorganiks maapäev. Rootsi võim P-E: Eestimaa hertsog- e vürstkond, eesotsas asehalduri e kuberneriga. Provints jagunes 7 linnuselääniks, mis omakorda jagunes mõisaläänideks. Maa jagunes Harju, Viru, Järva ja Lääne maakonnaks e kreisiks. Foogtid kogusid makse ja mõistsid kohut. Siseküs-te otsust rüütelkonna käes.
sõja. Kolme kuninga aeg. * Eesti alad olid jagatud Poola-Leedu, Taani ja Rootsi vahel ning seda aega tunti Kolme kuninga ajana. -) Poola-Leedule kuulusid lõuna-Eesti alad aastast 1582, kuid 1629 kui sõlmiti Altmargi vaherahu, siis läksid Poola-Leedu alad Rootsile. *) Poola alasid hakati kutsuma Üleväina Liivimaana ning neid juhtis asehaldur. Üleväina Liivimaa oli jagatud kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Pärnu ja Võnnu), mis hiljem muutusid vojevoodkonnaks ning mida algselt juhtis President, hiljem Vojevood valitseja ei olnud valitud mitte demokraatlikult, vaid selle määras Poola kuningas. *) Maa oli jagatud ¾ riigimõisadele, ¼ eramõisadele ning viimane oli jagatud 1/3 Poolale, 1/3 Leedule ja 1/3 Saksamaale (kohalikud sakslased, kes olid siin sajaneid siin elanud, said nüüd kasutada vaid 1/12 osa maast). *) Aadlimaavaldustes vähenes sakslaste osakaal ja Maapäevast hakkas osa võtma 1/3 sakslasi, 1/3 poolakaid ja 1/3 leedukaid.
põhjapõdrakasvatus. Töötuse määr 2009.a. 8,3%. SKT-st põllumajandus 1,8%, tööstus 28,7% ja teenindus 69,5% (2004). Poola Poola vabariik asub kesk-Euroopas. Tal on piir Venemaa Kaliningradi oblastiga, Leedu, Valgevene, Ukraina, Slovakkia, Tsehhi ja Saksamaaga ning see piir on kujunenud peale II MS. Poola pindala on 312 834 km2 ja rahvaarv 38 135 900 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,6 miljoni elanikuga Varssavi. Poola on jaotatud 16 vojevoodkonnaks, riigikeeleks poola keel ja rahaühikuks zlott. Poola on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on rahvapoolt valitud president. Presidendil on õigus saata parlament laiali ja kuulutada välja uued valimised. Seadusandlik organ on kahekojaline Rahvuskogu; mis koosneb ülemkojast e. Senatist ja alamkojast e. Seimist. Täidesaatev võim kuulub Ministrite Nõukogule, mida juhib presidendi nimetatud ja Seimi poolt kinnitatud peaminister. Kehtib 1997.a. põhiseadus.
annaabi.ee 
