Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia). Nende lepingute alusel kujuneb kolmikliit. RAHVUSVAHELISED SUHTED ENNE II MS: II MS puhkemise phjused olid tingitud vigadest, mis tehti Versailles' rahuga. Hitleri vimuletulekuga algas Versailles' ssteemi lagunemine: 1.1932a loobus Saksamaa reparatsioonide tasumisest 2.1935a kehtestati Saksamaal
status quo'd, siis ei saa hendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda hvardab samalaadne oht. heks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis laiaulatuslikku abi II maailmasjas kannatanud Euroopa riikidele. Trumani doktriiniga loobusid hendriigid isolatsionistlikust vlispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue vlispoliitika he thtsama phimtte snastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "hendriikide igasuguse Nukogude- poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega. Neist esimene slmiti septembris 1947. a. Rio de Janeiros (Brasiilia) Ladina-Ameerika riikidega. Nn Rio de Janeiro paktiga kohustuti hiselt vitlema agressiooniga. 1948. a.
2. Inimiguste austamine ( inimigused olid vastu vetud juba 1948 inimiguste deklaratsioonis ) Sellega seoses tstatus teisitimtlejate ehk dissidentide ksimus Nukogude Liidus. Dissidendid kasutasid seda vimalust ra ja hakkasid igal vimalusel riiki kritiseerima. Nukogude Liidus oli dissidente umbes 1000. Rahvusvahelised suhted 1980ndatel aastatel. 1. Suhted kuni Gorbatovi vimule tulekuni 2. Suhted prast Gorbatovi vimule tulekut. 1980-1985 olid suhted liriikide vahel vga halvad. USA vlispoliitika oli teadlikult Nukogude Liidu suhtes agressiivne. Kasutati vljakurnamis taktikat. Nukogude Liitu nimetati Kurjuse impeeriumiks. ( Reagan ) USA kige thtsamaks NATO liitlaseks oli sellel ajal Suurbritannia. Suurbritannia peaministriks oli sellel ajal M.Thatcher. Thtsamad sndmused: 1. Vidurelvastumine. (vaata levalt poolt) 2. Afkanistaani sda. Nukogude Liit osales selles sjas 10 aastat. Omavahel kohalikud rhmitused konkureerisid kohaliku vimu prast. ks nendest rhmitustest kuulutas ennast
pllumajandus (riik abistas histegevuse arendamisel, kutseoskuste levitamisel jm). 1928.a. viidi lbi rahareform: senise marga asemel veti kasutusele kroon. 1920ndate teisel poolel arenes eesti majandus kiiresti, seda nii tstuse kui pllu-majanduse osas, samuti tusis elatustase. Eesti Vabariiki tunnustati de facto (faktiliselt, tegelikult, kuid mitte ametlikult) juba 1918.a., ametliku de jure tunnustamiseni juti prast Vabadussda. 1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Eesti vlispoliitika peamine lesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine, vimalikuks ohuallikaks peeti eriti Venemaad, aga ka Saksamaad. Julgeolekuriskide vhendamiseks ritati parandada suhteid vimalike vastastega, Venemaa osas aga erilist edu ei saavutatud. Sjalis-poliitiline Balti liit, mis loodeti 1920. aastail luua koosts Soo-me, Lti, Leedu ja Poolaga, ji omavaheliste vastuolude tttu ainult unistuseks. Kll aga slmiti 1923.a. Eesti-Lti kaitseliiduleping. 1930. a
vabariiklik ja demokraatlik erkonnad. 1940. aastatel hakkas USA's vasakpoolsete vastu rnnak. Neegritel piirati valimisigust, neegrite lapsed ei saanud ppida valgete lastega samas koolis, tkoha hankimises ja ttingimustes oli neegritel halvem olukord kui valgetel. 1954. aastal tunnistas lemkohus phiseadusvastaseks eraldi koolid neegritele ja valgetele. 1960. aastail toimus neegrite olukorras murrang, kus veti vastu seadused, mis parandasid tunduvalt neegrite elu. USA vlispoliitika phieesmrgiks oli lne demokraatia tugevdamine ja vastuseis kommunismi levitamisele maailmas. 1950. aastate algul sekkusid USA ved korea stta, et pidurdada kommunismi levikut. 1954. aastal jagunes Vietnam kaheks (NSV liidu ja hiina toetusel) Phja-Vietnam ja (usa-prantsusmaa toel) Luna_vietnam SAKSAMAA Prast saksamaa alistumist teises maailmasjas jagasid vitjad selle neljaks: lne osad: usa, suurbritannia, prantsus ja ida: nukogude sjaveline juhtkond.
annaabi.ee 
