..........................................23 Kasutatud allikad............................................................................................................................24 Jooniste loetel Joonis 1 - Viigerhüljes e. Pusa Hispida............................................................................................9 Joonis 2 - Hallhüljes e. Halichoerus grypus...................................................................................11 Joonis 3 - Randal e. Phoca vitulina.................................................................................................12 Joonis 1 - Viigerhüljes e. Pusa Hispida............................................................................................8 Joonis 2 - Hallhüljes e. Halichoerus grypus...................................................................................11 Joonis 3 - Randal e. Phoca vitulina...............................................................................................
Viigerhüljes (Pusa hispida) Viigerhüljes on Eesti punase raamatu imetajate seast üks kolmest enamohustatud liike koos naaritsa ja lendoravaga. Viigrid on tavaliselt 1,5-1,8 meetrit pikad. Viigerhüljes on hallhülgest väiksem. Viiger kasvab harva üle 100 kilo raskuseks ja on sellise kaaluga maailma väikseim hüljes. Viigerhülged on varjulise eluviisiga, pigem üksi või väikeses seltsis elavad loomad. Viigreid on Eesti vetes umbes 1000. Randal (Phoca vitulina) Randal on Eestis haruldane, mujal üsna tavaline. Randalite leviala on loivaliste seas üks laiemaid. Nad on enamasti pruunika või hallika värvusega. Täiskasvanud randalid on umbes 1,85 meetrit pikad ja kaaluvad 130 kg. Randaleid arvatakse olevat 400 000-500 000. Mõned randalite alamliigid on ohustatud liikide seas. Randali küttimine, mis varemalt oli tavaline, on nüüd enamikus riikides keelatud.
· Hallhüljes (Halichoerus grypus) on looduskaitse all olev Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus on isastel hüljestel pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emaste karvkate on heledam. Täiskasvanud isasloomapikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kg. Hallhüljes toitub enamasti kaladest, ka sööb ta mereselgrootuid ja taimi. Elab avamerel. Hallhülge pojad sünnivad veebruari lõpus-märtsis. · Rand hüljes (Phoca vitulina) ei talu jääd ja elab Läänemere jäävabas lõunaosas, eriti Rügeni saare piirkonnas. Elupaigaks rannalähedased merealad. Puhkama tuleb ta kuivale maale. Eesti vetesse satub eksikülalisena. · Viigerhüljes (Phoca hispida) on väiksem kui hallhüljes ja ka tema on looduskaitse all. Kutsutakse ka kirjuks hülgeks. Ta toitub peamiselt kaladest, vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Viiger on jäänukliik
000 Läänemere viigerhüljest. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid (ligikaudu 6500-8000 viigerhüljest). Läänemere viigerhüljes on ohualti liigina IUCN Punases nimekirjas ning kaitstud ka Berni konventsiooni, EL loodusdirektiivi ja riiklike seadustega maades, kuhu tema leviala ulatub. Tänapäeval on selle liigi küttimine kogu Läänemerel keelatud. Randla Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on loivaline hülglaste sugukonnast. Randali levilaks on põhjaparas- ja arktilise vöötme mere rannikud. Neid elutseb nii Atlandi kui ka Vaikse ookeani põhjapoolsetes rannikupiirkondades, samuti Lääne- ja Põhjameres. Randalite levila on loivaliste seas üks laiemaid. Randalid nagu viigridki elavad üksi või väikestes karjades. Nad toituvad peamiselt põhjakaladest, kuid vahel ka vähilistest ja karpidest. Randhüljes Foto: Baird, M. (2006)
seda pole, siis tuleb leppida lamandunud roostikuga, kaljunukkidega või isegi tasase maapinnaga. Koos toimub ka hilisem munade haudumine. Munad on tihti paksu vanemate väljaheidete kihiga kaetud. Tavaliselt on kormoranil viis poega, kes on algul täiesti abitud. Koorudes paljad ja pimedad pojad hülgavad seitsme nädala pärast pesa ning veel veidi rohkem kui kuu möödudes on valmis iseseisvat elu alustama. LÄÄNEMERE IMETAJAD 1. RANDALHÜLJES (Phoca vitulina) 1,6 -1,8 m pikkune ja võrdlemisi jässaka kehaga. Karv seljal kollakashall väikeste tumedate laikudega, kõhupoolel märgatavalt heledam. Täiskasvanud loomad kaaluvad kuni 80 kg, harva kuni 115 kg. Ei talu jääd, elab Läänemere jäävabas lõunaosas. Eestisse sattunud kogemata. Sööb 1800 kg kala aastas. Poegib suve alguses- 1 poeg, kes on suuteline kohe ujuma. 2. VIIGERHÜLJES (Phoca hispida) on väiksem ja saledama kehaga. Täiskasvanud
annaabi.ee 
