Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vitluses" - 9 õppematerjali

Poliitika-demokraatia-diktatuur
3
txt

Poliitika, demokraatia, diktatuur

muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu. sotsiaalne turvalisus - riigi sotsiaalpoliitika eesmrk, mille kohaselt riigi kodanik vib haiguse, tkoha kaotuse, vaesumise vi mne muu nnetuse korral loota riigi abile. sotsiaalpoliitika - valitsuse poliitika vaesemate ja httasattunute aitamiseks ning hiskondliku vrdsuse edendamiseks. sotsialism - poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaalset vrdsust. terror - vgivald poliitilises vitluses, mis viib sageli inimeste fsilise hvitamiseni, hirmuvalitsus. terrorism - teadlik vgivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilisikute suhtes, et saavutada valitsuselt oma nuete titmist. tippkohtumine - riigipeade kokkusaamine. turumajandus - majandus, kus nudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ning tarbimist. vabariik - riigivorm, mille puhul krgemad riigivimuorganid on valitatavad vi moodustab need parlament.

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist
Tõde ja õigus-lugemiskontroll
2
txt

"Tõde ja õigus" lugemiskontroll

1.Missususte kaalutlustega ostis Andres Paas Vargame? Andres oli unistanud elamisest oma talus ,mille eest ta hsti hoolitseks ja kus palju td teeks. Kuigi Vargame ei olnud kige soodsama kohapeal ja ei olnud just parim koht, mida tahta ,oli ta siiski valmis tegema kskik mida ,et sellest saaks tema unistuste kodu ja elu t. 2. Missuguse perspektiivsevljapsu taipamiseni judis Andres vitluses soomaastikuga? Ta taipas ,et kui ta tahab saada head viljapldu, peab ta maa kuivemaks saama. Selleks oli aga vaja kaevata kraavid,et vesi mda kraave jkke suunata, kuid kraavid oleksid pidanud minema ka Tagapere maadele. 3. Miks ta ei asunud oma unistust teostama? Sest ta lks pidevalt Oru Pearuga tlli ja nad mngisid ksteisele pidevalt vingerpusse ja kaebasid ksteist kohtusse. 4.Kuidas oli Pearu omandanud oma talu? Pearu isa ehitas selle ,kui ta oli vike ning hiljem ji sinna elama. 5

Kirjandus → Kirjandus
584 allalaadimist
A Kivikas-Nimed marmortahvlil-lühikokkuvõte
2
txt

A.Kivikas "Nimed marmortahvlil" lühikokkuvõte

sja vastu lks ta vitlema. Ahas saab sjas raskelt haavata, kuid jb ellu. Tema parimateks spradeks oli Kmer ja Ksper. Ksper oli rikkamate vanemate laps ja tuline rahvuslane. Ta tundus olevat klassis teiste liider. Ta pidas koosolekuid ja hutas teisi vabatahtlikeks. Ksper kuulus ka Omakaitsesse. Ta kaitses ja igustas alati rahvuslusmtteid. Pidevalt pidas noor rahvuslane snasda oma klassikaaslase Kmeriga, kes oli tugev kommunist. Lahingutesse astudes oli Ksper teise rhma juht. Vitluses vaenlase vastu oli ta julge ja sihikindel. Padrikus istudes tunnistas Ksper Ahasele, et ta ideaalid on sjas muutunud. Ta toetas nd ka sotsialismi, kuid oli selle veneprase teostamise vastu. Ksper suri sealsamas, videldes koos Ahasega viie vaenlase vastu. Teiste silmis oli Ksper vapper ja eeskujulik.

Kirjandus → Kirjandus
233 allalaadimist
Ristisõjad
3
txt

Ristisõjad

korraga nii rtlid kui mungad.Esmalt tekkis templiordu,mis sai oma nime Saalomoni templi jrgi.Sellesse koondusid Prantsusmaalt prit rtlid.Seejrel moodustati Itaalia ehk Johanniitide- ja Saksa ehk Teutoonide ordu. KES OLI ORDURTEL? Tavalisest rtlis erines ordurtel selle poolest,et ta oli andnud mungatotuse.Ta ei tohtinud rajada perekonda ja pidi kogu oma vaga elu phendama vitlustele valeusuliste ja uskmatutega.Orduvendade elu oli korraldatud vga rangete reeglite jrgi ning neist oli vitluses paganatega ja teiseusulistega palju kasu.Vaimulikke rtli- ordusid vib pidada omamoodi ristiusu kaardiveks. RISTISJAD JTKUVAD.RISTISDADE TULEMUSED. TEINE RISTISDA (1147-1149) XI sajandi lpul Esimese ristisjaga saavutatud edu ei psinud kaua.Peagi nnestus seldukkidel osa kaotatud aladest tagasi vita.1144. aastal lagunes nende ktte ristiususliste rajatud Edessa krahvkond.Lne-Euroopale oli see raske lk.Tuli hakata jlle tegema kihutustd,et vtta ette uus ristisda.

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
Kirjandus 10 klassile
5
odt

Kirjandus 10.klassile

Neilt nuti makse. Tagantjrele lepiti kokku, et Rolandit rnnataks kttemaksuks. Roland sai surma. Karl Suur mistab kasuisa le kohut. Tekib olukord, kus juriidiliselt on kik korrektne. Kasuisa titis oma kohustuse ja vitles Karl Suure ees. Tal polnud Karli ees sd. See, mis Rolandi ja kasuisa vahel oli, ei peaks kuningasse puutuma. Oli ka aadlikke, kes kasuisa toetasid. Rolandi sbrad ei jta seda asja nii, vaid lasti otsustada kasuisal ja Rolandi, kes juba surnud Rolandit esindas, sbral vitluses. Kaotajapool sureb, tal pole jumala toetust. Kasuisa kaotas, suri. Tegelikult oli asi teistmoodi. Oli lhike sjaretk, kus edu ei saadetud. Pti vallutada Saragossa linna, aga ei nnestunud. Prduti tagasi ja tungiti jrelvele kallale, vaid kallale tungisid kohalikud talupojad, kes olid klade rstamise prast vihased. Suurt ja verist kttemaksu ei jrgnenud. Roland suri vitluses. Seda peetakse prantsuse rahvuskirjanduse esikteoseks. Teos on karm ja lakooniline (lk74). Epiteedid puuduvad. Haakub

Kirjandus → Kirjandus
51 allalaadimist
Musketärid kokkuvõte
3
rtf

Musketärid kokkuvõte

1osa.1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 ekd, nuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kiki haigusi. D`Artagnan jttis vanematega hvasti ja lahkus. Krtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse le nalja viskas. D`Artagnan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja juda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri. 2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas. 3.Ta rkis de Treville`iga. Ngi kuidas Athos pikali kukkus(vitluses kannatada saamise prast) ja talle arstid kutsuti. D`Artagnan rkis de Treville`iga edasi musketridega liitumisest, kuni ta ngi meest, kes talt kirja varastas(meest Meung`ist). 4.D`Artagnan riivas joostes(mehele jrgi, kes talt kirja varastas) Athose lga ja Porthose mgarihma. Tal tuli mehed duellile kutsuda. Ta vaidles Aramisega taskurti le, ning kutsus ka tema duellile. 5.D`Artagnan, kes kutsus kik 3 musketri duellile, ilmusid kohale. Neil neljal

Kirjandus → Kirjandus
43 allalaadimist
Islam
16
txt

Islam

3.1 Umayyadi impeeriumi kokkuvarisemine Umayyadi impeeriumi kokkuvarisemine sai alguse seetttu, et islam ei meeldinud berberitele, trklastele ja muudele vallutatud alade rahvastele. Polnud ju arendatud koole, kus vlismaalaste ja muulaste mjudest sltumatult oleks silitatud prohveti traditsioone. Kik see kippus senist htset usku igale grupile omas suunas viima. Usu mju kahanemist pti vhendada fakihhidega, igusteaduste esindajatega, kes kuulutasid aktiivselt Muhamedi ajast prit lugusid vitluses saadud saagi jagamisest, islami viit usukohustust jne. Aga ka fakihhid polnud eriti valitsusekuulekad ja tekkisid segadused. Juba 739. aastal kaotati osa Phja- Aafrikast berberitele, kellele ei meeldinud araablaste diskrimineeriv suhtumine neisse ja kippus tekkima berberitele sobivam arusaam islamist. Prsia aladel hakkasid vastu haridiidid, mawalid. Dnastia sees oli krimisi, iiidid koondusid Muhamedi onu Abbasi vimu alla. 750. aastal suutsidki abbasiidid Umayyadeid revolutsiooni abil

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
Euroopa Liidu kriminaalõigus
52
docx

Euroopa Liidu kriminaalõigus

EL lepingu art 6 lk-ga 2 tehakse ka Euroopa Liidule kohustuseks liituda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Õigusalase koostöö asutused Europol rohkem andmevahetuse asutus. Võrdlused: - Õiguskoostöö asutuste omavahelised suhted ja koostöö probleemid ei ole piisavalt selgelt reguleeritud. - Sama eesmärk – toetada ja tugevdada koostööd vähemalt kahte liikmesriiki puudutava raske kuritegevse vastases vitluses. - Europol – eesmärk koguda informatsiooni ja seda analüüsia, lisaks koordineerida ühisoperatsioone. - Eurojust – õigualasele koostööle kaasaaitaja, õigusinstrumentide tõrgeteta toimimise tagaja. - Ajaloolised erinevused: europol üks esimesi institutsioone selles valdkonnas (al 1995), eurojust on hilisem (ametlikult al 2002). - Erinevused lähenemises: europol keskendub rohkem efektiivsele eesmärkide

Õigus → Õigus
53 allalaadimist
Koeratõud
31
doc

Koeratõud

Kik saksa lambakoerad, kes pretendeerivad Saksamaa peanäituse vitja (Sieger) tiitlile, peavad omama düsplaasiahinnet "a", SchH2 tulemust ja koera mlemal vanemal peab olema vähemalt SchH1 koolitustulemus. Täna on sakslased astunud veel ühe sammu edasi ja kehtestanud puusaliigeste indeksi ("Zuchtwert"), mis phineb koerte vanemate, dede- vendade ja järglaste puusaliigeste uuringu tulemustel. Aeg näitab, kas see programm aitab pidevas vitluses halvatust phjustava haigusega. rühm 1 - lambakoerad ja karjakoerad (v.a. Shveitsi karjakoerad) alarühm 1 - lambakoerad töökatsetega Saksa lambakoer on keskmist kasvu, veidi väljavenitatud, tugeva ja lihaselise kehaga. Luustik on kuiv, selle ehitus kindel. Turjakrgus: isased: 60 kuni 65 cm emased: 55 kuni 60 cm Keha pikkus on ligikaudu 10 kuni 17% turjakrgusest pikem. Saksa lambakoer peab olema vrdselt temperamentne, tasakaalukas, enesekindel, täielikult

Loodus → Loodusõpetus
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun