Vitamiinide ülevaade K: Naftokinoonid ehk K-vitamiinid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid. Vitamiinsed on: K1-vitamiin (füllokinoon), mida leidub taimsetes saadustes ja kalaõlides; K2-vitamiin (menakinoonid), mida sünteesivad peensoole bakterid. Põhifunktsioon puudutab verehüübimist. K-vitamiini sõltuv karboksülaas tekitab -karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. K-vitamiin on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. B2:
kuid suuremat defitsiiti A-vitamiinist normaalse toitumisharjumustega inimestel üldiselt ei teki. A-vitamiini toksilisust toidust saadud a-vitamiinidega ei ole võimalik saada, siiski on võimalik saada A-vitamiini toksiline kogus toidulisandite ületarbimisel. A-VITAMIINI ERINEVAD BIOAKTIIVSED VORMID Üldnimetus on A-vitamiini erinevatel vormidel ''retinoidid''. Nimetus retinoidid jagunevad naturaalseteks ja sünteetilisteks A-vitamiini vormideks. Vitamiinsed vormid (A-vitamiini bioaktiivsed erinevad vormid) on retinool, retinaal, retinooli estrid (retinüülpalmiaat ja retinüülatsetaat); retineenhape ja 3,4 dihüdroretinool. Kui lähtuda keemilistest struktuuridest siis retinool on alkohol, retinaal aldehüüd ja retinüülpalmiaat on retinüülester. Kui võtta aluseks orgaanilise keemia reaktsioonid siis ei erine need A-vitamiini erinevatest bioaktiivsetest vormidest
(osteomalaatsia) mineraalainete sisaldus Ca ja P ebapiisav väheneb omastamine toidust pehmetesse kudedesse (luumurrud) koguneb Ca Häirub luude neerude talitluse häired moodustumine ja aeglustub kasv K-vitamiin • Termin vitamiin K hõlmab antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid. • Vitamiinsed on K1 ja K2. K1 leidub taimsetes produktides ja kalaõlides, K2 sünteesivad peensoole bakterid • Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini ka organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Allikad Päevane vajadus • K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. • Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid.
On ju konkreetse vitamiini hetkevajadus organismis tegelikult muutuv suurus, sest ka liitensüümi hulk, mille koensüümsesse osasse antud vitamiin kuulub, sõltub organismi füsioloogilistest vajadustest. Järelikult kui vitamiini satub organismi seedekanali kaudu kogusummas (toit, seedekulgla mikrofloora tegevus, vitamiinpreparaat) hetketi mõnevõrra rohkem, kui seda vajatakse, ei põhjusta see veel häireid inimorganismi talitluses. See kõik selgitabki, miks hüpervitaminoosid ehk vitamiinsed intoksikatsioonid esinevad ülimalt harva ja suurte koguste kestval manustamisel. Nii näiteks on toitumisest tingitud ületarbimisega kaasnevat hüpervitaminoosi sisuliselt tõestatud vaid vitamiin A puhul ja sedagi vaid hülgemaksa söömisel, tunnusteks luuvalud, naha sügelemine, limaskestade põletik jne. Loomulikult tekivad vitamiinide megadooside kestval tarbimisel mitmesugused häired, kuid see nähe on iseloomulik liialdamisele teistegi biomolekulidega.
On ju konkreetse vitamiini hetkevajadus organismis tegelikult muutuv suurus, sest ka liitensüümi hulk, mille koensüümsesse osasse antud vitamiin kuulub, sõltub organismi füsioloogilistest vajadustest. Järelikult kui vitamiini satub organismi seedekanali kaudu kogusummas (toit, seedekulgla mikrofloora tegevus, vitamiinpreparaat) hetketi mõnevõrra rohkem, kui seda vajatakse, ei põhjusta see veel häireid inimorganismi talitluses. See kõik selgitabki, miks hüpervitaminoosid ehk vitamiinsed intoksikatsioonid esinevad ülimalt harva ja suurte koguste kestval manustamisel. Nii näiteks on toitumisest tingitud ületarbimisega kaasnevat hüpervitaminoosi sisuliselt tõestatud vaid vitamiin A puhul ja sedagi vaid hülgemaksa söömisel, tunnusteks luuvalud, naha sügelemine, limaskestade põletik jne. Loomulikult tekivad vitamiinide megadooside kestval tarbimisel mitmesugused häired, kuid see nähe on iseloomulik liialdamisele teistegi biomolekulidega.
* iga ensüüm on aktiivne keskkonna teatud pH juures * ensüümide (katalüsaatorite) süntees on geneetilise kontrolli all Katalüüs keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine (enamasti kiirenemine) katalüsaatorite toimel, mis osalevad selles protsessis, kuid reaktsioonist väljuvad muutumatutena. Koensüümid on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on liitensüümis valkosaga tihti mittekovalentselt seotud. Paljud koensüümid on vitamiinsed. Seega vitamiini toime realiseerub enamasti ja olulisel määral koensüümsuse kaudu. Mitmed ravimpreparaadid on vitamiinide koensüümvormid. Liitensüümi valkosa määrab ensüümi spetsiifilisuse millise substraadi muundumist antud ensüüm katalüüsib. Liitensüümi koensüümosa osaleb otseselt efektiivse ensüümkatalüüsi tagamises. HORMOONID Üheks ainevahetust reguleerivaks süsteemiks on hormonaalne süsteem.
annaabi.ee 
