tööd. Pruun rasvkude- energiakulutaja, mis põletab efektiivselt rasvu ja mis esineb peamiselt vastsündinutel ja talvituvatel loomadel. Toiduring- sellelt näeme, kui suure osa päevasest toidukogusest peaksid moodustama erinevad toidugrupid. Toidu vahelduvus- on toitumisharjumus, kus süüakse iga päev erinevaid toitaineid ja toiduks tarvitatavate ainete hulk ei ole piiratud. Toidu mitmekülgsus- on toitumisharjumus, mille puhul süüakse palju erinevaid ja vitamiinirikkaid toitaineid. 5. Mina arvan, et enne tuleks süüa seapraadi, sest lihas leidub rohkel hulgal erinevaid vitamiine, mis on väga kasulikud inimese organismile 6. Tervislik toitumine on väga tähtis, sest toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset arengut, kasvu ja tervist. 7. I Toidusedel- kasuliku toidu söömine. II Seedimine- toidu mehhaaniline peenestamine mälumise tee ja seedimine maos.
2)Nad on igihaljad 3)Neil on okkad. 11. Oskab tuua näiteid okaspuude tähtsusest looduses ja inimese elus(2 looduses ja 2 inimese elus – iseloomulikud just okaspuudele st ei piisa sellest, et toodavad hapnikku). Looduses: 1)Mägedes ja liivasel mullal on nad sageli peamised erosiooni takistajad. 2)Okaspuude seemned on talvel tähtis toit oravatele, käbilindudele, rähnidele, kakkudele. Inimesele:1)Ehitusmaterjal, paberi-, tselluloosi-, mööblitööstuse tooraine, küttematerjal. 2)Noori vitamiinirikkaid kuusekasve kasutatakse rahvameditsiinis, toidu maitsestamisel ja parfümeeriatööstuses. 12.Teab mis eristab katteseemnetaimi teistest taimedest. 1)Neil on sugulise paljunemise organ õis. 2)õiest moodustuv vili 13. Teab, mida nimetatakse viljaks ja oskab nimetada inimesele tähtsaid vilju (süsivesikute, valkude ja rasvadeallikad; puuviljad, aedviljad; maitsetaimed; ravimid; tekstiil - vähemalt üks näide igast kategooriast). Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valminud seemnetega
Mesi ja õietolm peavad samuti kuuluma igapäevasesse toidusse, mida tuleb tarvitada lahjendatult veega või süüa salatites. Hommikuti tühja kõhuga on soovitatav juua õunaäädikajooki (1-2 tl 1 kl kohta). Kaltsiumipuudus on ohtlik! Suurenenud on luuhaiguste hulk, eeskätt luude hõrenemine ehk osteoporoos, mille sügavam põhjus võib olla kaltsiumi ja D-vitamiini vaegus organismis. Luumassi korrashoidmiseks on vajalik süüa eeskätt kaltsiumi- ja D-vitamiinirikkaid toiduaineid. D- vitamiin on see, mis aitab kaltsiumil peensoolest organismi imenduda. Parimad kaltsiumiallikad on piim (1 kl sisaldab 240 mg), juust, kohupiim ja teised piimatooted, kuid seda saab ka köögiviljadest. Kaltsiumi peab inimene saama iga päev, kuna see vahetub luudes pidevalt. Organism kaltsiumi ise ei sünteesi ega tekita varusid, seetõttu peab igapäevatoit sisaldama keskmiselt 1000 mg kaltsiumi. Samas aitab kaltsium tugevdada immuunsust ja südametegevust.
õhemate ja pehmemate lehtedega harilikku peasalatit ehk võisalatit ning paksemate ja tihkemate lehtedega jääsalatit ehk krõmpssalatit. 59 Eestis on aedsalat kõrgelt hinnatud salatitaim, mida eriti koduaedades kasvatada armastatakse. Enam kasvatatakse meilgi peasalatit (nii või- kui jääsalatit) ja lõikesalatit. Noppe- ja rooma salat on meil võrdlemisi vähe tuntud ning spargelsalat peaaegu tundmatu Salati toiteväärtus ei ole kõrge, kuid meil on ta üks esimesi vitamiinirikkaid kevadisi köögivilju. Peale vitamiinide sisaldab aedsalat rohkesti inimorganismile vajalikke mineraalaineid, eelkõige kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi ja rauda. Maitseomaduste kujunemisel on oluline orgaaniliste hapete (õun- ja sidrunhape) ning mõruainete (laktutsiini ja laktopikriini) sisaldus. Suurtes kogustes ebasoovitavalt mõjuva koostisosana on aedsalat võimeline lehtedesse salvestama rohkesti nitraate.
Isaskäbid kuivavad ja varisevad maha. Seemneid levitavad tuul, linnud, närilised. Paljasseemnetaimed on puit taimed. Okaspuud-kodu on enamasti põhjapoolkeral. Karilik mänd-eesti metsade levinum puuliik. Harilik kuusk-nõudlik elutingimuste suhtes. Harilik jugapuu-tumeroheliste pehmete okastega puu. Inimese jaoks on kõige tähtsam okaspuude puit: ehitusmaterjal, paberi-, tselluloosi-, mööblitööstuse tooraine, küttematerjal, noori vitamiinirikkaid kuusekasve kasut rahvameditsiinis, toidu maitsestamisel, parfümeeriatööstuses, oksastest tehtud jahu ja pastat aga loomasöödaks. Tähtsus looduses- rikastavad õhku hapnikuga, mõjutavad mulla omadusi, reguleerivad veerežiimi. KATTESEEMNETAIMED EHK ÕISTAIMED Suuremat osa õisi tolmeldavad putukad. Putukatolmlemine on tuultolmlemisega võrreldes palju täiuslikum tolmlemisviis, sest loomad kannavad õietolmu ühelt õielt teisele ja tõenäosus, et õis saab tolmeldatud, on suurem
4. Paljasseemnetaimed. Nende iseloomustus, mitmekesisus (näited liikidest) ja kasutamine inimese poolt. Käbi ehitus. Enamik paljasseemnetaimi on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad. Paljasseemnetaimed paljunevad seemnetega, seemned paiknevad käbides. Kasutamine inimese poolt. Inimese jaoks on tähtsaim okaspuude puit. See on ehitusmaterjal, paberi-, tselluloosi-, mööblitööstuse tooraine, küttematerjal. Noori vitamiinirikkaid kuusekasve kasutatakse rahvameditsiinis, toidu maitsestamisel ja parfümeeriatööstuses, okastest tehtud jahu ja pastat aga loomasöödaks. Näited: harilik mänd, harilik kuusk, harilik kadakas, harilik jugapuu, ebatsuuga, nulg, küpress. Käbi ehitus. Käbisid on kahesuguseid: isaskäbid ja emaskäbid. • Isaskäbides areneb väga palju õhupõitega varustatud tolmuteri, mis levivad tuulega.
aastal sinaka kirmega sinakasmusta lihaka kestaga marikäbid, kõva kestaga, piklikke seemneid 1...3. Nagu näeme on tegemist väga plastilise puuliigiga, milline on vähenõudlik ka kasvukoha mullastiku ja niiskuse suhtes. Suudab taluda -35...-40º C talvi ja kasvada nii kruusastel kui ka paepealsetel muldadel. Kuiva suve tingimustes võib paepealsetel ka hukkuda niiskusepuuduse tõttu. Kadakate võradele annavad sageli kuju lambad, süües meeleldi vitamiinirikkaid oksi. Paljuneb seemnetega ja on noorelt väga aeglasekasvuline, saades 10 aastaga vaid 30...50 cm kõrgeks. Palju tehakse tänapäeval röövraiet seoses väärtusliku puiduga. Harilik kadakas väärib meil enam kasutamist ilutaimena, kuid on kapriisne istutamise suhtes. 17. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu Perekond jugapuu (Táxus L.) Taxon kreeka k. kaar; viide jugapuu kasutamisele vibude valmistamiseks. Jugapuu
kruusastel kui ka paepealsetel muldadel. Kuiva suve tingimustes võib paepealsetel ka hukkuda niiskusepuuduse tõttu. Suuremaid kadakaid tuleb meil ette enamasti kaitsealuste puudena, näiteks Järvseljal Ahunapalu kalmistul 13,5 m kõrgune puu, Lääne-Virumaal, Vihulas 13,0 m kõrgune puu (Relve, 2000), jämedamad puud aga on tüveläbimõõduga 66 cm, Raplamaal, Raikkülas, sama jäme kadakas kasvab ka Viljandimaal, Kõol. Kadakate võradele annavad sageli kuju lambad, süües meeleldi vitamiinirikkaid oksi. Paljuneb seemnetega ja on noorelt väga aeglasekasvuline, saades 10 aastaga vaid 30...50 cm kõrgeks. Palju tehakse tänapäeval röövraiet seoses väärtusliku puiduga. Harilik kadakas väärib meil enam kasutamist ilutaimena, kuid on kapriisne istutamise suhtes. var. depressa (Pursh) [hariliku kadaka lamav teisend] ; moodustab tiheda vaiba, olles 1,5...2 m lai ja 0,2...0,5 m kõrge; f. pendula [leinakadakas] - pikkade rippuvate okstega püstjas vorm;
annaabi.ee 
