nii aredatena." (II;1643) Descarte tõmbab kindla piiri tõelise ja ebatõelise vahele. Ärkvelolek tõeline, uni-ebatõeline. Mina selles nii kategooriline ei ole. Lapsi tuuakse sageli puhtuse ja algupärasuse võrdluseks. Ometi on just lapsed need, kes kardavad kolli voodi all või usuvad jõuluvana saabumisse. Just lapse usk teeb issist või onust sellel õhtul jõuluvana ja ta on päriselt olemas! Viimasel ajal on üha enam levinud õpetused loovusest ja visualiseerimisest eesmärkide saavutamiseks. Nende õpetuste ühine tunnus on, et mõte loob mateeria. Kõige 7 aluseks on mõte, mis hakkab enda ümber koondama materiaalset maailma. Miks aga ei tohiks üks mõte saada alguse just unenäost? Kui aga mingi mõte saab alguse unenäost ja realiseerub käegakatsutavas maailmas, siis ei saa väita, et uni oleks ebatõeline.
taastusraviplaani täitmisele. Eesmärkide püstitamine ja positiivse suhtumise säilitamine, eriti tagasilanguste ajal, on siin väga oluline. Kolmas faas, mille ajal on sportlasel taas lubatud sportida, tähendab veel mittetäielikku taastumist. Uuringud näitavad, et pärast tõsist vigastust võib vigastus- eelsele tasemele jõudmiseks kuluda vägagi palju aega – kuuest nädalast kuni aastani. (lk 323-344) VISUALISEERIMINE 1. Kirjeldage visualiseerimisest tuleneva efekti tekkimise võimalikkust näitavaid allikaid. Psühhoneuromuskulaarse teooria (W.B. Carpenter 1894) olemus seisneb selles, et ükskõik millise liigutuse sooritamise „plaan” saab alguse kesknärvisüsteemist. Elektromüograafilised uuringud näitavad, et mingi liigutuse või tegevuse mõttes sooritamisega kaasneb vastavas liigutuses või tegevuses osalevate lihaste elektriline aktiivsus. Sümbolite teooria (R.S
Tulemuseks on näha seda, et seosed loovad uusi infovälju info loob infot. Närvisüsteemis ( seda just inimese peaajus ) toimub pidev infogenereerimine ( infoloome ). Selline protsess on pidev kogu inimese eluea jooksul. Näiteks visualiseerimine seisneb vaimses tegevuses, mitte aga füüsilises tegevuses. Näiteks sportlased kujutavad vaimusilmas ette oma enda treeningute sooritusi. Vastavaid treeningtegevusi tehakse mõttes läbi väga palju kordi. Visualiseerimisest on abi siis, kui näiteks õpitakse mingeid uusi tegevusi. Tegevusi tehakse mõttes läbi, enne kui seda tegelikkuses tehakse. Kui inimene kujutleb keha liikumist, siis aktiveerub üks kindel ajupiirkond. Kui näiteks sportlane harjutab treeningtegevusi mõttes läbi, siis loob ta ajus ühendusi samamoodi mil tegelike soorituste ajal. Kuid sellisel korral ei kasutata mitte ühtegi reaalset lihast. Visualiseerimine aga võimaldab
Tulemuseks on näha seda, et seosed loovad uusi infovälju info loob infot. Närvisüsteemis ( seda just inimese peaajus ) toimub pidev infogenereerimine ( infoloome ). Selline protsess on pidev kogu inimese eluea jooksul. Näiteks visualiseerimine seisneb vaimses tegevuses, mitte aga füüsilises tegevuses. Näiteks sportlased kujutavad vaimusilmas ette oma enda treeningute sooritusi. Vastavaid treeningtegevusi tehakse mõttes läbi väga palju kordi. Visualiseerimisest on abi siis, kui näiteks õpitakse mingeid uusi tegevusi. Tegevusi tehakse mõttes läbi, enne kui seda tegelikkuses tehakse. Kui inimene kujutleb keha liikumist, siis aktiveerub üks kindel ajupiirkond. Kui näiteks sportlane harjutab treeningtegevusi mõttes läbi, siis loob ta ajus ühendusi samamoodi mil tegelike soorituste ajal. Kuid sellisel korral ei kasutata mitte ühtegi reaalset lihast. Visualiseerimine aga võimaldab
Tulemuseks on näha seda, et seosed loovad uusi infovälju – info loob infot. Närvisüsteemis ( seda just inimese peaajus ) toimub pidev infogenereerimine ( infoloome ). Selline protsess on pidev kogu inimese eluea jooksul. Näiteks visualiseerimine seisneb vaimses tegevuses, mitte aga füüsilises tegevuses. Näiteks sportlased kujutavad vaimusilmas ette oma enda treeningute sooritusi. Vastavaid treeningtegevusi tehakse mõttes läbi väga palju kordi. Visualiseerimisest on abi siis, kui näiteks õpitakse mingeid uusi tegevusi. Tegevusi tehakse mõttes läbi, enne kui seda tegelikkuses tehakse. Kui inimene kujutleb keha liikumist, siis aktiveerub üks kindel ajupiirkond. Kui näiteks sportlane harjutab treeningtegevusi mõttes läbi, siis loob ta ajus ühendusi samamoodi mil tegelike soorituste ajal. Kuid sellisel korral ei kasutata mitte ühtegi reaalset lihast. Visualiseerimine aga võimaldab
annaabi.ee 
