Ühepoolset halvatust iseloomustab suunurga allavajumine, nasolabiaalvao lamenemine, silma sulgumisvõimetus jm. 3. N glossopharyngeus 9, 3 vistseraalkaare närv Nucl ambiguus branhiomotoorne (neelu ja pehmesuulae lihased) Nucl salivatorius inf parasümpaatiline/ visteromotroone, ümberlülitus gangliot oticumis Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele tagumiselt kolmandikult Nucl solitarius vistserosensoorsed Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad Harud: 1. N tympanicus (vistseromootoorne)plexus tympanicusn petrosus minorümberlülitus ganglion oticumispostganglionaarsed kiud n auricotemporalise koostisesgl parotidea, gll buccales 2. R sinus carotici(mööda a carotis interna) sinus caroticuses baroretseptorid, glomus caroticuses kemoretseptorid. Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa.
auricotemporalis, n. lingualis d) n. maxillarise põhiharud (jagunemine) – n. zygomaticus, nn. pterygopalatini, n. infraorbitalis e) N. trigeminuse põhiharud ja väljumiskoht ajust n. ophtalmicus - fissura orbitalis superior n. maxillaris - foramen rotundum n. mandibularis - foramen ovale 5. N. vagus a) N. vaguse tuumad ja komponendid nucl. ambiguus (branhiomotoorne) nucl. dorsalis n. vagi (vistseromotoorne) nucl. gustatorius (erivistseraal-aferentne) nucl. solitarius (vistserosensoorsed) nucl. pontinus n. trigemini (somatosensoorne) nucl. spinalis n. trigemini (somatosensoorne) N. glossopharyngeuse tuumad ja komponendid nucl. ambiguus (branhiomotoorne) nucl. salivatorius inferior (üve) nucl. gustatorius (erivistseraal-aferentne) nucl. solitarius (vistserosensoorsed) nucl. pontinus n. trigemini (somatosensoorne) nucl. spinalis n. trigemini (somatosensoorne) ! ! ! ! !
), iga segmendi kiududest tekib 2 eesmist ja 2 tagumist närvijuurt, neist - 31 paari spinaalnärve. Seljaajunärvid e. spinaalnärvid nervi spinales: Seljaajust väljuvad närvikiud moodustavad mõlemal pool seljaaju kaks kimpu: a)eespool väljuvad motoorsed kiud (nii somatomotoorsed – vöötlihastele, kui ka vistseromotoorsed – silelihastele); b) tagapool moodustavad teise kimbu tundekiud (nii nahast ja lihastest tulevad – somatosensoorsed, kui ka siseelunditest tulevad – vistserosensoorsed). Tagumisel kimbul on paksend – spinaalganglion (selles on tundeneuronite kehad – ajju lähevad vaid nende neuronite jätked). Neid kimpe nimetatakse spinaalnärvi juurteks, sest iga eesmise ja tagumise ühinemisel tekib spinaalnärv, milles on niisiis 4 tüüpi kiude – SM, VM, VS ja SS. Spinaalnärvi algharud: Juurte ühinemisel tekkinud spinaalnärv väljub seljaajukanalist ja hargneb kohe 4-ks: 1.Kelmeharu – väike haru, läheb tagasi seljaaju kanalisse ajukelmete jne
saab ka sümpaatilisi kiude). · Ühendusharud IX ja XI närviga ning Nucl gustatorius maitsetundlikkuse sümpaatikuse ülemise kaelaganglioniga. tuum Kaelaosa kulgeb v jugularis interna ja a carotis Nucl solitarius vistserosensoorsed interna vahel ja taga allapoole, kõik kolm on kiud sulundatud ühisesse fastsiatuppe. Nucl pontinus n trigemini Kaelaosa harud: Nucl spinalis n trigemini
retseptoorsete juureneuronite (tundetee 1. neuronid) kehi. Närvikiud. Motoorsed kiud (ajust elundini): 1. Branhiomotoorsed (eve): vistseraalkaartest arenenud vöötlihastesse 5 2. Parasümpaatilised (üve): (siseelundite, soonte) silelihaskiududele ja näärmetele. Pregangl kiud algavad tuumast, postganglionaarsed ganglionist. Sensoorsed kiud (elundist ajusse): 1. Vistserosensoorsed (üva): siseelundid ja sooned 2. Maitsmiskiud (eva): maitsmispapillid 3. Somatosensoorsed (üsa): nahk ja liikumisaparaat X närv: 5 komponenti (peamine üsa temal) üsa, üva, eva, eve, üve IX närv: 4 komponenti üve, eva, eve, üve VII närv: 3 komponenti eva, eve, üve V närv: 2 komponenti üsa, eve Kõigil komponentidel on eve (impulsid vöötlihastessse). 3.1 N. trigeminus (V), kolmiknärv. 1. vistseraalkaare närv 1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit
annaabi.ee 
