valmistamiseks. Viskoosist valmistatakse veel trikoost aluspesu, voodririideid, efektlisandeid õhtukleitidele, kleidikangaid, kostüümikangaid, pluusikangaid, kardinaid, lauakatteid. Sageli on viskoos segus teiste kiududega. 1.2 MODAAL Modaali ehk polünooskiu omadused on sarnased viskoosile, ehkki neid on parendatud. Nimelt modaal ei kortsu nii palju ning on elastsem. Heaks omaduseks on veel see, et modaal kuivab üpriski kiiresti. Võrreldes viskoosiga, mis märjalt nõrgeneb, on ta niiskelt vägagi tugev. Tuues võrdlusesse aga puuvilla, jääb modaal tema tugevusest niiskes olekus alla. Polünooskiud on tuhmiläikelised, mis nagu viskoosilgi tavaliselt eemaldatakse. Modaali värvitavus sarnaneb puuvillale. Modaali kasutatakse nii puhtal kujul, kui ka teiste sünteeskiudega (peamiselt puuvilla või villaga) segatuna. Olles kokku segatud teiste kiududega annab modaal tootele tema pehmuse, kerguse ja läikivuse.
PUUVILLASED kangad on: sits, flanell, frotee, teksariie, samet Puuvillasest: ...lõngast kootakse ja heegeldatakse sokke, kindaid, mütse, salle, kampsuneid. ...riidest õmmeldakse mantleid, kleite, pükse, jakke. Lisa: Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem.
See erinevus võis tuleneda kanga töötluses. Atsetaadi puhul saame teooriast teada, et atsetaat põleb kiiresti suure leegiga, leegist eemaldamisel põlemine jätkub, kergestisüttiv ning põlemisel äädikhappe lõhn. Katse tulemused ühtivad peaaegu teooriaga. Erinevusena on see, et me ei täheldanud atsetaadi põlemisel äädikhappe vaid plastiku põlemislõhna ning täheldasime ka kanga sulamist Teooria järgi peaks modaali põlemiskatse tulemused sarnanema viskoosiga. Katse tulemusel saime teada, et modaal süttis ja põles väga hästi kuid põlemisel eraldas pigem plastiku põlemis lõhna vastupidiselt teooriale, mis ütleb, et modaali põlemisel eraldub paberi põlemis lõhn. See erinevus võis olla tingitud samuti kanga töötlusest, näiteks värvainetest jne. Cupro kangas süttis ja põles väga kiiresti ning eritas paberi põlemis lõhna, alles jäi must tahm. See kõik vastab teooriaga.
%20%5BCompatibility%20Mode%5D.pdf (Kasutatud 30.11.2014 kl 15:56) 6 Märguvad kiud, kangas nõrgeneb ning kuivab aeglaselt. Järeldused: Selgus, et bambusel märguvad esmalt kiud ning kangas nõrgeneb märgudes. Cupro (CUP, CU) Omadused Cupro on vaskammoniaakmenetlusel saadav tsellulooskiud. Cupro kiud on valget või veidi sinakat värvi. Tugevuselt sarnaneb viskoosiga, 4 aga venivus on veidi väiksem, samuti on hügroskoopne. Kangas Põlemine Süttis leegi kõrval, põles kiiresti ning leegiga, alles ei jäänud midagi. Järeldus: Cupro on kergestisüttiv ning põleb kiiresti. Märgumine 4 Kättesaadav: http://www.kanut.ee/koolitus/2010/Mis%20on%20tehiskiud%20I %20%5BCompatibility%20Mode%5D.pdf (Kasutatud 30.11.2014 kl 15:56)
jäävad need lihtsalt kangale püsima. Ka pärast uputamist tuleb tagasi pinnale. Katsudes tundub nagu märg kilejope. Kuprokiu omadused: · Väga peen kiud · Siidja läikega · Valget või veidi sinakat värvi · Tugevuselt sarnane viskoosiga · Venib vähem kui viskoos · Rasvane ja libe Tulemuste võrdlus: Märgumine natuke sarnaneb tõesti viskoosile. Ei taha vett endasse imada ja kui veest välja võtta siis see rasvasus kangal jätab kilejope mulje, sest kangas jääb libe. Põlemine Põleb samuti väga kiiresti ja suure leegiga. ATSETAAT (AC) Põletuskatse. Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, seejärel lahvatab põlema
väike(pehmeneb juba 175C juures), seega triikimistemperatuur peab olema võimalikult madal. 10 Atsetaat Atsetaati toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest. Esmalt valmistatakse tselluloos, mida töödeldakse keemiliselt ehk atsetüülitakse. Atsetaatkiud tunduvad pehmetena ja nad on siidja mati läikega, esemed on hästi lagunevad. Tugevuselt ja mõõdupüsivuselt sarnaneb viskoosiga, kuid venivuselt jääb sellele alla. Elastsuselt ületab viskoosi, seetõttu ei kortsu kergesti. Puuduseks on elektriseeruvus ja väike niiskusimavusvõime. Hooldamine Pesta tuleb temperatuuril 30- 40C(kõrgem temperatuur võib tekitada püsivaid kortse), triikida 110C juures. Päikesevalgust talub paremini kui viskoos. 11
Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. Vill
Põlemisjäägina jääb alles veidi hallikat tuhka. Märguvuskatse. Mõnda aega püsib vee pinnal, siis märgub ja vajub vette. Kuprokiu omadused: · Väga peen kiud · Siidja läikega · Valget või veidi sinakat värvi · Tugevuselt sarnane viskoosiga · Venib vähem kui viskoos ATSETAAT (AC) Põletuskatse. Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, seejärel lahvatab põlema. Põleb suure ereda leegiga ja väga kiiresti. Ka leegist eemaldades põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev, meenutab ehk happetaolist lõhna. Järgi jääb hall tuhk. Märguvuskatse. Vette asetamisel jääb vee pinnale, mõne aja möödudes tundub olevat kergelt niiskunud.
Taimede organismis on konstruktsioonimaterjaliks. Nad koosnevad peamiselt tselluloosist. Tsellulooskiududest on tähtsaim puuvill. Puuvill Puuvill on puuvillapõõsa seemneilt eraldatud kuidaine. Sisaldab üle 90% puhast tselluloosi. Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem
tsentrifuugida. 6. Õhu läbilaskvus 7. Hüdrokoopsus Niiskes olekus on Väiksema Väike niiskumisimamis Ei mõjuta polüestri Niiskusesisaldus on Peaaegu ta 3x tugevam kui niiskusimamisvõime võimega. Põhimõteliselt omadusi. Niiskus on päris väike. olematu viskoos. Imab võrreldes viskoosiga. on hüdrokoopsus väike. eriti väike. Omadusi ei niiskussisaldus. hästi niiskust. mõjuta niiskus. Ei ima niiskust. 8. Hapete & Leeliste nõrgad lahused Leeliseid talub hästi. Kanged leelised Lahjad lahused kiudu ei Leeliliste ei avalda mõju
Üldiselt on puuvillastele rõivastele soovitav pesemistemperatuur kuni 60° C ja triikimistemperatuur kuni 150° C. Kuna puuvillakiud ise talub suhteliselt hästi temperatuuri, siis tuleb hooldusrežiimi valikul lähtuda juurdesegatud kiududest ja kanga viimistlusest. SEGUD: Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega. Polüester- ja polüamiidkiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust. Rõivas püsib paremini vormis ja kuivab kiiremini. Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga suurendamaks kanga elastsust. Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi sooja. LINANE (lühend: LI) Linane on tugevam kiud kui puuvill. Linakiud imab niiskust ja laseb õhku läbi palju kiiremini kui puuvill.
Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem.
Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. Hooldus:
Viskoos märgub kiiresti, imab vett endasse rohkem kui puuvill, kuivab aeglaselt. Viskoosi on veeimavuse tõttu hea värvida. Samuti hea veeimavuse tõttu kasutatakse viskoosi mähkmete ja hügieenisidemete valmistamiseks. 2.1.2 Atsetaat Atsetaat on tselluloosesterkiud. Toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest. Kiudu saadakse kuivketrusmenetlusel.Tselluloosist saadud kiuna sarnanevad tema omadused viskoosiga, kortsub sarnaselt, onveidi elastsem, on sama tugev kui viskoos, märjalt rebeneb samuti, kuid on viskoosist veiditugevam. Imab viskoosist vähem niiskust ja seega kuivab kiiremini. Kuivas õhus elektriseerub. Viskoosist on atsetaatkiud kergem. Kiud on siidja läikega. Atsetaat ei talu kangeid happeid, pleegitusvahendeid aluseid. Keemilisel puhastamisel tuleb olla ettevaatlik, atsetooni sisaldavaid plekieemaldusvahendeid ei tohi kasutada. Hapetes hakkab atsetaat sulama
Pind on natuke läikivamaks 13 töödeldud. Puuvill on otse ihu vastas pehme ja soe, linane on meeldivalt kerge ja jahe," kirjeldab 14 Diana. [5] 15 Kirjutriibulise pluusi silt kõlab nagu ülesanne materjaliõpetuse töövihikust: 47% lina, 18% viskoosi, 16 14% tencelit, 14% puuvilla ja 7% polüamiidi. Diana arvab, et küllap on lihtsalt eri värvi triibud 17 erinevatest kiududest. Tencelit tuntakse ka lyoceli nime all ja see kuulub viskoosiga samasse 18 perekonda, aga on tugevam ega kortsu nii kergesti. Rohelise mõtteviisi pooldajatele olgu märgitud, 19 et tencel valmib keskkonda säästvamal moel kui viskoos. [5] 20 Järgnevaid rõivaid katsudes ja silte uurides koostise protsendid küll muutuvad, kuid materjalid on 21 ikka samad: viskoos, puuvill, polüester, linane. [5] 22 Silma torkab, et üht polüestrist jakki tohib puhastada ainult keemiliselt. Miks nii? Ilmselt on teda
Kiudu toodetakse Hiinas, Jaapanis, Filipiinidel, Itaalias. Esineb loodusliku ja kultuurtaimena. Kiud on pikk ja tugev. Elementaarkiud on valget värvi ja siidja läikega. Kiud väga jäik. Hea kemikaalikindlusega. Imavad vett ja lahuseid väga aeglaselt. Hästi vastupidav bakteritele ja hallitusele.Vastupidav päiksevalguse ja ilmastiku suhtes. Saab pleegitada ja merseerida nagu puuvilla.Suure tugevuse tõttu valmistatakse õmblusniiti. Segatakse puuvilla, lina ja viskoosiga. Sisal (lehekiud)- kogutakse 1-1,5 meetri pikkustest lehtedest kus kiudu on vaid 4- 5%. Toodetakse Brasiilias, Keenias, Tansaanias. Saadakse agaavi lehtedest käsitsi. Kiud on valged ja tugeva läikega. Ei hallita ega kõdune, mereveele reageeri. Nööride ja köite materjal. Turbakiud- tupp-villpea nimelisest taimest saadav kiud. Kiudu tuntakse Rootsis, Soomes ja Saksamaal. On poorne ja kerge ning hea soojapidavusega, suurem soojapidavus kui lambavillal. Kiud habras ja antistaatiline
annaabi.ee 
