Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Põhilised viskide jagunemise tüübid: linnaseviski Malt Whisky tõrrelinnaseviski Vatted Malt või Pure Malt, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valikvaadi linnaseviski Single-Cask Malt, mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski Grain Whisky valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski seguviski Blended Whisky Tuntuimad viskimaad Iiri viski ehk Irish valmistatakse valdavalt odralinnastest, kuid kasutatakse kaera, nisu, rukist. Soti viski ehk Scotch on valmistatud odralinnastest, destilleeritud kaks korda, küpsemise aeg vähemalt kolm aastat.
eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Kõrged ja sihvakad katlad (kolonnid) võimaldavad toota kergemat piiritust. Madalad, ümarad ja väiksemad katlad (potid) aga rikkalikku täidlasemat piiritust. Viskipiiritus villitakse vaatidesse lahjendamata. Joogi värvus, aroom ja maitse sõltub edaspidi vaadis küpsemise ajast. Pärast pudelisse villimist viski enam edasi ei arene. Viski jagunemise tüübid linnaseviski tõrrelinnaseviski, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valiklinnaseviski ehk ühelinnaseviski mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid erinevatest pruulimislaaridest kokku segatud, et tagada oodatud toode valikvaadi linnaseviski,mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski seguviski Viskimaad Iiri viski ehk Irish valmistatakse valdavalt odralinnastest, kuid kasutatakse kaera, nisu, rukist. On destilleeritud vähemalt
Aleksandrias elanud alkeemikud. On ka kolmas versioon. Nimelt iirlased arvavad, et selle ettvõtmise eestvedajaks oli ei keegi muu kui püha Patrick ise. Selles viimases kaldubki kaalukauss iirlaste poolele. The Old Bushmills, mis on vanim teadaolev legaalne destilleerimiskoda Iirimaal, sai tegevuslitsentsi 1608. aastal, Sotimaal tegutsenud viskivabrikust räägitakse kirjalikes allikates esmakordselt alles palju hiljem aastal 1699. Soti viski jaoks osutus 19. sajand mitmes mõttes revolutsiooniliseks 1827. a leiutati uudne kolonn-destillatsiooni-meetod ning erinevaid viskisid hakati omavahel segama, mille tulemusena sündiski tänapäevane scotch. Iiri viski ajaloos sai otsustavaks pöördepunktiks An Gorta Mór ehk nn Suur Nälg aastatel 1846
koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Gaelikeelne uisce bethad ongi tõlge ladinakeelsest aqua vitae'st, mis tähendab sedasama ihaldatud eluvett. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. The Old Bushmills, mis on vanim teadaolev legaalne destilleerimiskoda Iirimaal, sai tegevuslitsentsi 1608. aastal, Sotimaal tegutsenud viskivabrikust räägitakse kirjalikes allikates esmakordselt alles palju hiljem 1699. a. Kaks murrangulist sajandit Soti viski jaoks osutus 19. sajand mitmes mõttes revolutsiooniliseks 1827. a leiutati uudne kolonndestillatsioonimeetod ning erinevaid viskisid hakati omavahel segama, mille tulemusena sündiski tänapäevane scotch. Tõsi küll, ametlikult tunnistati kõik taolised segud viskiks alles Kuningliku Komisjoni dekreediga aastast 1908.
korda, annavad suhteliselt heledama, kollaka värvuse, erinevalt näiteks värsketest Hispaanias kasvanud tammepuust tehtud vaatidest, milles on äsja hoitud serrit. Enamasti aimabki viski värvuse järgi, millistes vaatides seda on hoitud ja kui kaua. Burboonivaadid lisavad vaid veidi värvi, isegi pikemal hoidmisel, samas kui Oloroso' vaatides hoitud viski on suhkrusiirupi värvi juba viieaastase hoidmise järel. Loch Ohu ühelinnaseviskil Mannochmore'i viskivabrikust, mida on lastud küpseda 10 aastat kaks korda söestatud burboonivaatides, on tumeda porteriõlle värv. Samas on kuulus St. Magdalene 1965 heledate õlgede värvi. Alkoholikaramell (tuntud ka kui E150), mis on pruunistatud suhkur ja mida lisatakse valmis viskidele, teeb joogi tumedamaks, kuid ei muuda väidetavalt ei lõhna ega maitset. Seda võib ju loota, kuid paremad viskid saavad siiani läbi nii ilma selle lisandita kui ka ilma külmfiltreerimiseta, mida on tehtud alates 1970-ndatest, et
· Konjak - tooraineks on piiritus, mida saadakse viinamarjadest. Viski - tammevaadis laagerdunud kange, 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook, mille lähteaineks on teravili oder, mais, nisu, rukis. Viskid võib jagada segatud (blended) ja puhasteks (stright) viskideks. Põhilised jagunemistüübid on: · linnaseviski (Malt Whisky); · tõrrelinnaseviski (Vatted Malt voi Pure Malt), mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust; · valiklinnaseviski e ühelinnaseviski (Single Malt), mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid segatud kokku erinevatest pruulimislaaridest, et tagada oodatud toode; · valikvaadi linnaseviski (Single-Cask Malt), mis on ühe destillatsiooni tulemus; · teraviljaviski (Grain Whisky) valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski. Viskimaad:
koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Gaelikeelne uisce bethad ongi tõlge ladinakeelsest aqua vitae'st, mis tähendab sedasama ihaldatud eluvett. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. The Old Bushmills, mis on vanim teadaolev legaalne destilleerimiskoda Iirimaal, sai tegevuslitsentsi 1608. aastal, Sotimaal tegutsenud viskivabrikust räägitakse kirjalikes allikates esmakordselt alles palju hiljem 1699. a. Kaks murrangulist sajandit Soti viski jaoks osutus 19. sajand mitmes mõttes revolutsiooniliseks 1827. a leiutati uudne kolonndestillatsioonimeetod ning erinevaid viskisid hakati omavahel segama, mille tulemusena sündiski tänapäevane scotch. Tõsi küll, ametlikult tunnistati kõik taolised segud viskiks alles Kuningliku Komisjoni dekreediga aastast 1908.
annaabi.ee 
