Kuna ka pastilla valmistamine võtab kaua aega, valmistatakse seda enamasti ainult pulmadeks või mõneks muuks tähtpäevaks. Pastilla on suur pagarilaadne toit kana või tuviga täidisega, mis on mässitud õhukesse, krõbedasse, taigna kesta, ning kaetud kaneeli ja suhkruga. See annab toidule unikaalse magusa ning soolase maitse. 2.2. Joogid Kõige populaarsem jook Marokos on roheline piparmündi tee. Marokolased ise kutsuvad seda naljaga Maroko viskiks. Head piparmündi tee tegemist peetakse Markos lausa kunstiks ja tee joomine sõprade ning perega on igapäevane traditsioon. Alati, kui tuleb külaline, siis esimena asi, mis talle pakutakse ongi piparmündi tee. Marokolastel on ka oma tee tseremoonia. Piparmündi teed pakutakse traditsiooniliselt väikestest 6 klaasidest, kuigi mõndades poodides pakutakse seda kõrgetest klaasides, mille sees on piparmünt
destilleerimiskoda Iirimaal, sai tegevuslitsentsi 1608. aastal, Sotimaal tegutsenud viskivabrikust räägitakse kirjalikes allikates esmakordselt alles palju hiljem 1699. a. Kaks murrangulist sajandit Soti viski jaoks osutus 19. sajand mitmes mõttes revolutsiooniliseks 1827. a leiutati uudne kolonndestillatsioonimeetod ning erinevaid viskisid hakati omavahel segama, mille tulemusena sündiski tänapäevane scotch. Tõsi küll, ametlikult tunnistati kõik taolised segud viskiks alles Kuningliku Komisjoni dekreediga aastast 1908. Iiri viski ajaloos sai otsustavaks pöördepunktiks An Gorta Mór ehk nn Suur Nälg aastatel 18461851, mil mitme järjestikuse ikalduse tulemusena suri nälja ja haiguste kätte kolmandik Iirimaa elanikest (750 000 inimest). Teine kolmandik vaesunud iirlastest põgenes kergema elu otsinguil kodusaarelt kaugele mere taha Ameerikasse ning Kanadasse. Nendega koos jõudis sinna ka viskiajamisoskus
Rye tootmiseks ei ole kindlaid reegleid, siin juhindutakse täielikult tootja arvamusest ja maitsest. Kõik Kanadas toodetud viskid on siiski pehmed ja kerged nind sobivad hästi kokteilide segamiseks. Bourbon See viski tüüp on saanud oma nime Kentuckys asuva Bourbon Country järgi. Bourbon on segu ryeviskist ja maisist valmistatud viskist. Rye annab bourbonile tugeva ja rikkaliku maitse , samas, kui maisist toodetud viski lisab pehmust. Selleks et bourboni saaks nimetada viskiks peab seaduse kohaselt olema 51% viskist valmistatud maisist. Seetõttu on bourbonil mõnevõrra magusam maitse kui soti viskil. Seda võib juua niihästi puhtalt jääga kui ka kokteilides. Bourboni kasutatakse ka sour'i segamisel. A Taste Of Honey 4cl kanada viskit 2cl kuiva vermutit 4cl bourbonviskit 2cl Benedictine'i
destilleerimiskoda Iirimaal, sai tegevuslitsentsi 1608. aastal, Sotimaal tegutsenud viskivabrikust räägitakse kirjalikes allikates esmakordselt alles palju hiljem 1699. a. Kaks murrangulist sajandit Soti viski jaoks osutus 19. sajand mitmes mõttes revolutsiooniliseks 1827. a leiutati uudne kolonndestillatsioonimeetod ning erinevaid viskisid hakati omavahel segama, mille tulemusena sündiski tänapäevane scotch. Tõsi küll, ametlikult tunnistati kõik taolised segud viskiks alles Kuningliku Komisjoni dekreediga aastast 1908. Iiri viski ajaloos sai otsustavaks pöördepunktiks An Gorta Mór ehk nn Suur Nälg aastatel 18461851, mil mitme järjestikuse ikalduse tulemusena suri nälja ja haiguste kätte kolmandik Iirimaa elanikest (750 000 inimest). Teine kolmandik vaesunud iirlastest põgenes kergema elu otsinguil kodusaarelt kaugele mere taha Ameerikasse ning Kanadasse. Nendega koos jõudis sinna ka viskiajamisoskus
14.5. Viski Viski tooraineks on teravili, millest kääritamisel ja sellele järgneval destilleerimisel saadakse viskipiiritus või destillaat, mida laagerdatakse tammevaatides vähemalt 3 aastat. Tooraine alusel liigitatakse viski linnase- (malt), vilja- (grain) ja seguviskiks (blend). Esimest valmistatakse odralinnastest. Enamik viskidest on segu 40...80 destillaadist. Päritolu järgi liigitatakse soti (scotsh whisky), iiri (irish whiskey), ameerika (american whiskey) ja kanada viskiks (canadian whiskey). Vähem tuntud on mõnede teiste riikide viskid, näiteks jaapani viski (Suntory). Soti viski valmistatakse nii linnase-, vilja- kui segaviskina. Destilleeritakse 2 korda. Linnaseviski iseloomulik tunnus on see, et linnaseid võidakse kuivatada turbasuitsuga. Tuntud soti viskid on White Horse, Jonnie Walker, Grants, Scapa, Scottish Leader jt. Iiri viski on põhiliselt seguviski. Linnaseid kuivatatakse suletud ahjus või söesuitsus. Destilleeritakse 3 korda
annaabi.ee 
