Peamise löögijõu moodustasid 3000 raskeltrelvastatud jalameest, kes jagunesid allüksusteks: 30 maniipuliks ja 60 tsentuuriaks. Hiljem liideti 3 maniipulit üheks kohordiks ja leegioni meeste arvu suurendati kuni 7 tuhandeni. Ka leegionide arv kasvas pidevalt. Vanuse ja relvade järgi jagunesid jalamehed veel kolme rühma. Leegionärid olid relvastatud lühikese kaheteralise mõõga ja raske viskeodaga. Kaitseks oli neil soomusrüü, kiiver ja suur kilp. Lisaks oli leegionis veel 1200 kergeltrelvastatud jalameest ja 300 ratsanikku. Hilisemal ajal kasvas ka abivägede arv leegionis. Tavaliselt alustasid lahingut kergejalaväelased, kes seisid leegioni rinde ees vibude, lingude ja viskeodadega, et vastase ridu segadusse viia, peale seda assuti vastastega lähivõitlusesse. Roomlased panid ka suurt rõhku oma sõjatehnika täiustamisele ja olid selletõttu ka
Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad, lihtrahva seisusesse kuulusid käsitöölised ja põlluharijad. Roomas oli ka orjanduslik ühiskond, neid kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades. 7. Rooma armee- Rooma armee peamise osa moodustas raskelt- relvastatud jalavägi, mis värvati peamiselt talupoegade seast. Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pika viskeodaga. Kaitseks oli neil soomusrüü, kiiver ja suur kilp. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion. Leegionid muutsid roomlaste taktika paindlikuks. Roomlastel oli võimas sõjalaevastik. Olid parimad kindluste piirajad. 8. Rooma õigus- Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega
– ja puuvilju. > Jõukamad sõid 3 korda päevas. Nende toidulaual oli ka liha. Hommikueine oli kergem, lõunaks söödi eelmise õhtu jääke ja õhtusöök oli rikkalik. Koostes eelroast, praest ja magustoidust. Kõrvale joodi lahjendatud veini Armee Rooma armee peamise osa moodustas raskelt- relvastatud jalavägi, mis värvati peamiselt talupoegade seast. Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pika viskeodaga. Kaitseks oli neil soomusrüü, kiiver ja suur kilp. Sõjavägi koosnes mitmest leegionust (rügemendist). Igas leegionis oli peale raskelt- relvastatud jalaväelaste veel teatud arv kergelt- relvastatud jalaväelasi ja ratsanikke. Lahingu ajal rivistus leegion kolmele lahingujoonele. Esimeses seisid noored sõdurid, teises elatunumad ja kolmandas kõige kogenenumad ja karastatumad sõdurid. Lahingut alustasid tavaliselt kergelt- relvastatud jalaväelased, kes seisid leegioni rinde ees. Kui
Sõjavägi jagunes leegionidesse, igas leegionis oli 3000 jala- ja 300 ratsameest; hiljem leegioni meeste arvu suurendati (4500 kuni seitse tuhat sõdurit). Leegionisse kuulusid ka toiduvalmistajad. Esialgu oli kõigi Rooma kodanike maakaitsevägi jagatud kahte leegioni, üks kummagi konsuli juhtimisel. Leegioni kõrgemateks ohvitserideks olid sõjatribuunid, kelle algul nimetasid konsulid, hiljem aga valiti nad rahvakoosolekul. Leegionärid olid relvastatud lühikese kaheteralise mõõga ja viskeodaga. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga. Kaitseks oli neil soomusrüü, kiiver ja suur kilp Lahingu ajal rivistus leegion kolmele lahingujoonele. Esimeses seisid noored sõdurid, teises elatunumad ja kolmandas kõige kogenenumad sõdurid. Lahingut alustasid tavaliselt kergelt relvastatud jalaväelased, kes seisid leegioni rinde ees vibude, lingude ja viskeodadega, et vastase ridu segadusse viia. Kui vastane hakkas neid suruma, taandusid nad ja
olid need kodanikud jagatud erinevatesse kategooriasse, kõige rikkamad pidid teenima ratsaväes ja seotama kõike kallima varustuse. Nendest moodustati põhiväe osad ehk legio ( leegion 4500 meest ) Järk järgult suurenes leegionite arv. Manipulaarne lahingu rivi, jagunesid manipulus(kä'putäis) 120- või 160 meest jagunesid veel kolme kategooriasse, mis rivistusid kolme viirgu üksteise taha, kahes esimeses reas oli 1200 meest , tagumistest 60 meest, piltliku kilbi ja viskeodaga, rivistatud malelaua kujuliselt. - - - - - - - , vahekohtadest ette liikuvad, siis taganevad jne. ----- --- 3000 tuhat raskelt relvastatud jalaväelast(keskmised) sisi olid veel 1200 tuhat kerge relvastusega(vaesemad)kes viskasid ja 300 ratsaväelast.(rikkad) Ühe leegioniga käis kaasas ka liitlaste omad, u sama palju 4500. Rooma riigi kord Riiklik süsteem jaguneb kolme komponenti: riigi ametnikud,- magistraadid, senat ja rahvakoosolekud comitia.
annaabi.ee 
